Miss Universum 1929

Eile õhtul olin just magama sättimas, kui sattusin Soome kanalilt dokumentaali vaatama. Film kõneles Lisl Goldarbeiterist, Austria-Ungari juudi soost tütarlapsest, kes 1929. maailma kõige kaunimaks naiseks krooniti. Huvitaval kombel alustab Wikipedia Miss Universumist rääkides alles aastast 1951. Kuigi sama nimega võistlusi peeti ennegi sõda. Ning Lislile on seal vaid umbmäärane viide: temast pole kuigi palju teada.
Lisl sündis 1909. aastal Austria-Ungari keisririigi pealinnas Viinis, samal aastal kui Ungaris Szegedis tüdruku kauge sugulane ja hilisem suurim austaja Marci Tencser. 20 aastat hiljem oli Marci oma filmikaameraga Viinis ning jäädvustas "maailma läbi aegade kõige kaunima naise" ilu. Juhuslikult lehetoimetusse saadetud foto viis Miss Austria tiitlini. Lisl sai tuntud terves riigis ning varsti krooniti ta Texases Miss Universumiks.
Hollywoodi pakkumistest hoolimata sõitis Lisl tagasi kodumaale ning andis kogu auhinnaraha oma vanematele. Ning abiellus peagi, Marci õuduseks, lipsutöösturite suguvõsa mängurist võsuga, kellele kuulus Austria kõige ilusam auto. Üksikute õnneaastate järel pöördus maailm pea peale. Austria riik kadus, rikkurid põgenesid ülepeakaela, Lisl koos emaga jäi sugulaste juurde Szegedi, Marci viidi sõjavangina Venemaale.
Kuid muinasjutul oli varuks ilus lõpp. Aastal 1949 40-aastastena Lisl ja Marci abiellusid siiski ning elasid Ungaris koos pea 50 aastat. See, millest Marci juba üle 20 aasta oli unistanud, sai ikkagi teoks.
Kõlab seebika moodi, aga filmikaadrid sõjaeelsest Viinist tundusid nii ahvatlevad, et vaatasin seda lugu tohutu innuga. Eks ma olengi omamoodi maailmasõdade vahelise aja fänn. Need aastad tunduvad nii kummaliselt ligitõmbavad. Midagi selles algul nii lootusrikkas ajastus, mis hiljem õuduseks pööras, meeldib mulle.
Lisli lugu vanades fotodes ning paljuski Marci vändatud amatöörfilmides on lummav. Sest ega Marci ju ei valetanud: Lisl oli silmipimestavalt kena neiu.

Lepitus ja unustus

Täna Soome kanalilt näidatud Miss Marple'i osa "Nemesis" ühtis hämmastaval kombel hetkel meie kinodes näha olnud linalooga "Lepitus". Teise Maailmasõja lõhkikistud saatustest kõnelevad mõlemad.

15 pildikest aastast 2007

Kiisu esmakordselt "legaalselt" aias rändamas. Tuppa ta enam väga ei tahtnud. Mai.

Jaanilõkkest saime mitu ilusat pilti. Juuni.

Osjavaip hiiglasuure Tsuura kuuse all. Juuli.

Oravapojake Võrumaal. Juuli.

Üks viimaseid pilte vanast kodust. Kolisime suure vihmaga. Juuli.

Uue kodu aknast uudistamas. Väga segaduses kiisu. August.

Turaida lossi tornist vaade orule. Aasta kõige kuumem päev. August.

Teel Narvast koju. August.

Üleni kollaseid märkmepabereid täis kleebitud buss (arhitektuuriüliõpilaste häppening). Madriid. Oktoober.

Lõhe Tate Moderni põrandas. Lõhe meis eneses? London, oktoober.

Buckinghami palee pärast päikeseloojangut. Väsimus. London, oktoober.

Brightoni kuninglik paviljon. Justkui muinasjutust pärit. Oktoober

Kojamees vägesid juhatamas Inglismaa-Eesti mängul Wembley'l. Oktoober.

Autoportree Kakerdaja rabas. Oktoober.


Koprad tegutsemas ja kümnete meetrite pikkust tammi ehitamas. Oktoober.

Tõdemus

Tänast Äripäeva lugedes torkas pähe lihtne mõte: palgatöötaja, kes rahvusliku innu ajel või Savisaare-vastasusest pimestatuna valib paremerakondi, saab hiljem selle eest vääriliselt karistatud.
Miks me eestlased toetame järelejätmatult oma klassivaenlasi? Valus rumalus.

Rukkileiva retsept

Julgen nüüd peale 4 leivategu oma variandi retseptist kirja panna. Väga täpselt ei oska ka, sest palju on sellest tunnetuslikku. Aga see on müüt, mis tuleb kummutada, et leivategu miski suur ja keeruline töö on. Kuidas vanad eestlased muidu endale oleks midagi sellist saanud lubada - musttuhat tööd ootas ju tegemist. Kokku ei lähe kõigi nende etappide peale küll üle tunni. Küpsetamist ma siia sisse ei arvesta, sest sel ajal saab ju hoopis muuga tegeleda.

1.
"Lahusta" juuretis 3-400 ml soojas vees - natuke soojem kui käetemperatuur. Sega juurde u 800g-1 kg rukkijahu. Tainas peab jääma selline mõnus soe, leige. Säti see kuskile soojale kohale mitme käteräti alla kerkima. Raputa tainale kiht jahu peale (et käteräti külge ei kleepuks). Mina panin kausi elektripliidile - panin selle enne minutiks sisse, et plaat läks soojaks.
Jäta ta sinna 24 tunniks kerkima. Vahepeal tasub kontrollida, et kas on ruumi kerkida - viimane kord sain väga korraliku kuhja kausile peale. Kogus võib isegi kolmekordistuda.
Ajakulu - max 5 min.

2.
Peale ööpäevast kerkimist võta jahupakk ja kauss veega tainakausi kõrvale. Arvesta umbes, kui palju sa leiba tahad küpsetada ja lisa vastavalt sellele jahu. Mina olen siiani arvestanud, et umbes poole koguselisest jahust lisan esimeses etapis ja teise poole siin. Teises etapis võib tegelikult ka üle poole juurde panna. Päris ettekujutust mul pole, mida tehakse siis kui küpsetatakse väga suurt kogust leiba - 10-15 pätsi. Sel juhul on ehk ka esimeses etapis lisatud jahu kogus vastavalt suurem.
Vett tarvitan mina vastavalt vajadusele - vahel kastan käe märjaks, et mõnusam sõtkuda oleks. Kui tainas väga sitkeks on läinud, siis lisan paar rumikutäit juurde. Taina kõvadus-vedelus on tunde küsimus. Kui küpsetada leiba vormis, siis vedelam tainas vast ei tee midagi. Kui aga pätse vormida, siis vajuvad liiga vedelast tainast pätsid väga pannkoogilikult laiali.

Sõtku hoolsasti, nii et näed ja tunned, kuidas terve kausitäis on ühtlase konsistentsiga ja jahu pole kuskile tükki jäänud.

Mina pole siin etapis veel seemneid ja maitseaineid lisanud, sest siis ei jää seda juuretise sisse (saab soovi korral alati hoopis erinäolise teha). Ja sool võib käärimisprotsessi häirida.
Jäta taigen veel 1-2 tunniks käterätiku alla kerkima - sooja ja tuuletõmbuseta kohta.
Ajakulu max 20 min.

3.
Nüüd võtad järgmiseks küpsetamiseks juuretise e leivapojukese. Ligikaudu 3-4 supilusikatäit. Säilita õhukindlalt külmikus. 2 nädalat seisvat kenasti.

4.
Olen soola-suhkru 100ml vees lahustanud ja lisanud tainale koos seemnetega. U 2 kg jahu kasutamise korral võib panna 2-3 tl soola ja ka suhkrut. Vees lahustamine peaks tagama tainas ühtlasema jaotumise. Samas võiks suhkrut panna taignasse ka eraldi - kui ta terana tainas karamelliseerub, siis peaks sellest omapärane maitse lisanduma - jälle kuskilt lugesin, aga ise pole katsetanud.
Katsetada võib näiteks päevalille-, kõrvitsa-, lina-, seesamiseemnetega. Kindlasti peaks panema köömneid - annab harjumuspärast maitset leivale juurde. Väga mitmes kohas kohtasin retseptides koriandrit, seega lisasin ka seda.
Soolapeki kuubikutega leib tundus mulle ka väga põnev ja maitsev. Katsetanud ei ole ma veel ka kuivatatud puuviljadega: pisikesteks tükkideks lõigatud aprikoosid, rosinad, jõhvikad jms.
Kui lisatud veega tundub tainas vedel, siis tasub sutsuke jahu lisada.

Seejärel jaga tainas mitmesse ossa, vastavalt mitu pätsi tahad küpsetada. Mina olen siiani pätsid pannil vorminud. Kas piklikud või siis vanade eestlaste eeskujul ümmargused. Pätsi siluda aitab märg käsi. Lõpus tee pätsi augud - sellest saad oma mustri teha. Vanadel eestlastel loomulikult tähendasid need mustrid leival ka midagi. Kas me enam teamegi, mida? Mina olen mõelnud, et praktiline väärtus on see, et aukude kaudu eraldub vast käärimisel tekkiv ülearune gaas ja päts ei küpse lõhki.

Pannil võiks päts kerkida veel pool tundi kuni tund.
Sellele jupile ajakulu max 20 min.

5.
Retseptides on soovitatud leiba küpsetada temperatuuriga 220-250 kraadi. Eks see sõltub ka eelistustest kooriku suhtes. Mina väga paksu koorikut ei taha ja seetõttu mulle tundub, et kõige parem on alguses 50 min küpsetada temperatuuril 220-230 kraadi. Viimaseks 10-15 min panen ahju 180-le. Kui kahe panniga peab küpsetama, siis vahetan kuskil keskel asukohti.
Küpsetuspaberil on väga mõnus küpsetada, lihtsalt tuleb ära ja ei määri panni. Kokku siis küpsetamiseks 1 tund või sutsuke enam.

Soovitatakse ka ahju panna veekausike, et niiskus suurem oleks. Mina pole siiani pannud. Oluline on pigem ühtlane ja kindel temperatuur. Kas selleks peab just puuahju kasutama, kahtlen. Sobib ka tavaline ahi - mina enda oma küll väga usaldan :)

6.
Ahjust väljavõetud pätsid olen veega üle pritsinud ja nad siis niiske köögikäterätiku sisse keeranud ja veel froteerätiku alla pannud. 1 tunni pärast on koorik ilus ja pehme. Viimane kord jäid pätsid veel ööseks ka niiske rätiku alla seisma - tulemus tuli väga hea. Seejärel võib säilitamisele minevad pätsid kilekotiga panna külmikusse. Ehk seisaksid nad ka toatemperatuuril, pole veel katsetanud. Üldiselt säilivad kodutehtud leivad oluliselt paremini kui poest ostetud. Neid ei kimbuta see tavaline mure, mis leivaea lõppu muidu kuulutab - hallitus. Piimahappebakter pidi selle vastu kenasti võitlema.

Head küpsetamist!

Külmarohi

Eks ma olen seda ju kõigile rääkinud, et olen viimased neli korda end terveks ravinud (no sellel hetkel, kui tunned, et viirus on sisse pugenud ja pähe hakkab vatti kogunema, õlgadele laskub suur raskus ning kõigest on suva, saaks vaid magada) sellise kombinatsiooniga:
- 1500 mg C-vitamiini
- 2 punase päevakübara tabletti

Seda siis esimesel võimalusel. Hea oleks sama kombinatsiooni järgmise päeva hommikul korrata. Ma olen pääsenud kergelt märja ninaga neil kordadel. Ja magada tuleks ka muidugi nii palju kui võimalik. Siis on korras. Mul tasus poolest tööpäevast äraminek igatahes ära.

Naer on muidugi ka hea immuunsüsteemi tugevdaja. Sellega seoses pakun välja oma eilse avastuse: http://ematehnik.blogspot.com/
Eriti see postitus :) http://ematehnik.blogspot.com/2007/11/finantsvrk.html

Ja südamelähedane oli neid ehetetegemisi jälgida. Kui ma valmishelmeste ostmisest ära tüdin, siis ma tean, millega ma järgmisena tegelema hakkan. Kui põnevaid värvikombinatsioone seal annab kõik kokku seada! Elagu fimo :)

Demokraatide põnevad valikud

Hommikul oli CNN-is Larry Kingil külas senaator John Edwards, demokraatide presidendikandidaat. Mõnel teisel aastal oleks ta ilmselt peapretendent võidule, tänavu seisab ta Barack Obama ja Hillary Clintoni varjus. Valge mees afroameeriklase ja naise varjus. Tähelepanuväärne.
Huvitav on ka see, et Clinton on neist kolmest kõige traditsioonilisemate vaadetega kandidaat. Pigem selline vana kooli poliitik. Obama ja Edwards jutlustavad muutust Ameerika poliitikas. Ning huvitaval kombel just nemad kahekesi Iowa eelvalimistel ka võidutsesid. Uudislugu
Obama ja Edwardsi välispoliitilised kogemused on nullilähedased, aga see pole USA valijale kunagi probleeme tekitanud.
Kes neist kolmest ootamatust tegelasest lõpuks valituks ei osutuks - peab lootma, et terve demokraatide ja progressiivsete sõltumatute vägi tema selja taha asub. Et löödaks lõpuks Bushid ja kristlikud äärmuslased võimu juurest eemale.

Olümpia-aasta

Vana läpakas võitleb viimaseid võitlusi - korra juba viskas pildi eest ära. Monitor on katki ja lõpp lähedal.
Aga kirjutada tahtsin täna veel sellest, et 2008 tähendab ju olümpiat. Ikka seal Hiina pealinnas - pole mul usku, et mingist boikotist asja saaks. Küllap ta ikka just seal ja täies koosseisus peetakse.
Spordis on minu jaoks alati olnud suure sümboolse tähendusega see, kes võidab uusaasta mäehüppevõistluse Garmisch-Partenkirchenis. Täna oli pärast esimest vooru kuri tõenäosus, et võitjaks pärjatakse soomlane. Ja see oleks uueks spordiaastaks kõige õudsem võimalik enne. Õnneks läks teises voorus hoopis paremini. Verinoor austerlane Gregor Schlierenzauer lendas uskumatud 141 meetrit ning tõi võidu minu lemmikutele. See kõlab juba tulevat silmas pidades väga hästi - Pekingist palju medaleid nii eestlastele kui brittidele! Ja midagi ka Liverpoolile?

Ka teadlased muudavad meelt

Põnev artikkel sellest, kuidas teadlased vägagi olulistes asjades meelt võivad muuta.
Kas inimevolutsiooni jaoks oli otsustava tähtsusega liha söömine või hoopis oskus liha küpsetada? Kas mehed domineerivad ühiskonnas naisi seksistlikult kõrvale tõrjudes või on põhjuseks hoopis meeste võimete suur kõikumine? S.t on küllalt palju väga tarku ja väga rumalaid mehi, naiste võimed aga jäävad enamasti sinna kusagile keskele? Kas geneetilised erinevused inimeste vahel võivad ikkagi olla seotud ka rassiga? Kas inimeste bioloogiline areng ikka on seisatunud? Universum äkki polegi lame? Kas terved inimesed ikka alati peavad uimastitest eemale hoidma? Ja muidugi see igavikuline küsimus mingi kõrgema jõu olemasolust...
Pole need teaduslikud tõed nii alatised midagi ja pole neil teadlastel ka alati nii õigus, et nad ümber mõelda ei võiks.

Alguses

Esimene uus aasta uues kodus. Kiisu tantsib Strausside helide saatel oma valsse ja jälgib hoolega linnukesi akna taga. Pikkadest pühadest väsinud kuusk viskab okkaid maha. Meie lebame siin kahekesi diivanil, eilsest õhtust koledasti väsinud.
Mitte, et me suuremat teinud oleksime. Lörtsises linnas rahvamasside seas ilutulestikku jälgida polnud ka teab mis kogemus. Paugutasid vägevalt küll. Vase tänava Creperie oli päeval inimtühi ning telekast polnud midagi vaadata.
Austrias ollakse hoopis jalgpallilainel. Isegi suusahüppajate treener lööb palli hüppemäelt alla.
Täna on maa üle hulga aja valge. Ning ilmaennustus lubab talve. Äkki on 2008 valgem ja kargem. Polekski kõige hullem lahendus. Saagu sinugi aasta veidi lapsikum ja lihtsam. Nagu lapsepõlve lumistel talvedel, tagahoovis.