Ma olen kapivesternifänn. Lapsepõlves nautisin läänepilte tõsiselt, täna satub harva mõni ette. Üks õige poosetamata vestern on igast popist põnevusmärulist etem. Seal on reeglid, mis peavad.
Näiteks telegrafist ja ajalehetoimetaja olid koos surnumatjaga alati need, kes kuulide ette ei jäänud. Neid linnale nõnda vajalikke mehi olnuks hullemalgi püstolikangelasel häbi tappa. Kusagilt jookseb ometi piir.
Mõnikord juhtub, et laul on täiuslik. Kommentaare ei vaja. Dave Rawlings koos Gillian Welchi ning sõpradega viivad mind mõtetes mu lemmikvesternite manu.
Mängudest, migreenist ja meenutusi ka
-
Mäletate aega, kus blogija, kes postitas korra nädalas, oli harva postitav
blogija?
Jah, mina mäletan ka vaevu.
Aga mul on meeles aeg, kus ma tegin enda...
2 päeva tagasi


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar