Ma olen kapivesternifänn. Lapsepõlves nautisin läänepilte tõsiselt, täna satub harva mõni ette. Üks õige poosetamata vestern on igast popist põnevusmärulist etem. Seal on reeglid, mis peavad.
Näiteks telegrafist ja ajalehetoimetaja olid koos surnumatjaga alati need, kes kuulide ette ei jäänud. Neid linnale nõnda vajalikke mehi olnuks hullemalgi püstolikangelasel häbi tappa. Kusagilt jookseb ometi piir.
Mõnikord juhtub, et laul on täiuslik. Kommentaare ei vaja. Dave Rawlings koos Gillian Welchi ning sõpradega viivad mind mõtetes mu lemmikvesternite manu.
Pikk jutt mittemillestki
-
...
Ega ma päris kindel ei ole, kui pikk see jutt just tuleb... aga seda ma
võin kinnitada, et mitte millestki ma esialgu kirjutada plaanisin. Ehk
sii...
1 päev tagasi


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar