Nii näitab hetkel sammulugeja. Ja seda kõike tänu kolmetunnisele jalutuskäigule Harku mõisa juurde ja tagasi. Kukuu-kukuu-kukuu saatis mind kogu tee. Sealt Harku kandist avastasin muuseas imeilusa liivase männimetsa, kus uidates pidin peaaegu ära eksima. Aga mändide all kasvanu jaoks vist ilusamat paika ei saagi olla. Sinna lähen peagi tagasi.
Samme loen mingisuguse vastava võistluse raames. Võita ma ei taha ega suuda, mõne kilo turjal olevast hirmsast koormast maha saada küll. Ja täna oli küll tõsiselt mõnus kõndida. Vahepeal kuulad klappidest The Waifsi, vahepeal linnulaulu. Ning kolme tunni jooksul jõuab sombune ja jahe ilm imeväel päikeseliseks ümber kehastuda.
Postitused
Mängudest, migreenist ja meenutusi ka
-
Mäletate aega, kus blogija, kes postitas korra nädalas, oli harva postitav
blogija?
Jah, mina mäletan ka vaevu.
Aga mul on meeles aeg, kus ma tegin enda...
2 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar