Mis teeb teatri nauditavaks?

Kõige olulisem on hästi kirjutatud tükk. Ja seda Rakvere teatri "Oscar ja Roosamamma" on. Humoorikas, lapsemeelne, kurb. Kõike seda üheaegselt. Lugu 10-aastasest vähihaigest poisist, kelle viimased päevad peegeldavad tervet pikka elu. Kui aega vähe antud, tuleb kiirustada.
Teiseks on tarvis andekaid näitlejaid. Üllar Saaremäe poisina on ehtsalt lapsepärane, ehtne ja vahetu. Otsekohe meenuvad omaenda vähesed kontaktid sarnases vanuses lastega. Peanäitejuht on haaranud härjal sarvist ja muutnud Oscari elavaks poisiks.
Ja Ines Aru vana roosa haiglaõena on täiuslikkus ise. Kuidas seda kõigest hingest hoolitseva kaaslase ja lohutaja rolli siis paremini saaks mängida? Võimatu.
Lavastus on just piisavalt minimalistlik, et näitlejaid ja lugu mitte häirida. Lõpuks peaks Bob Dylani "Blowin' In The Wind" taskurätid välja meelitama, aga lõpp on ehtne ja loomulik. Teisiti seda ette ei kujutakski.
Tasus kärekülm laupäevaõhtu Rakveres veeta.