Veebruarimarmelaad

Libisen hommikul täiskiilutud bussiga tööle ja õhtul sama teed tagasi. Inimesi ei vaata ega kuula, loen Naomi Noviki Temeraire'i ja Laurence'it. Vahest lõbustan ennast Ameerika või Euroopa jalgpalliga, kõrvaklappides Little Feati armsad rütmid. Pesen nõusid, panen pesu kuivama. Midagi mõistlikku ei tee, kusagil ei käi.
Magusat tahaks.