Jupp aega tagasi kurtsin R-kioski kaubamärgiks muutunud suhtlemisvõimetusest. Ühe aastaga on asjad tundmatuseni muutunud. Mitte lausa ei öelda tere, naeratatakse ka ja siis soovitakse veel head päeva. Mõnus mõnikord positiivset tähele panna.
Tuju on üldse juba eilsest saadik mõnus. Isegi pidev higistamine ei sega. Pealegi saab ju nüüd õhtuti suplema. Eile olid Vääna-Jõesuus sellised lained, et tahtsid vastu kõhtu lennates ümber lükata. Ja nõnda soe vesi.
Mõne tunni pärast Pärnusse aasta parimat nädalavahetust veetma. Patt oleks kurta.
Õnnetused äratavad mõtteid
-
Suvel ma ei andnud endale taastumiseks aega ja tulemus oli Viljandi.
Nüüd püüan anda. Olla enda sõber, kes ütleb, et ma ei pea. Taastun, ei ole
täisvormi...
1 päev tagasi


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar