Võluv film ühe Austraalia aborigeeni värvikast elust valgete ühiskonna äärealadel. Vaatama pidin seda Sõpruse kino tagareast, st kõige tagumistelt pinkidelt, nii et teksti oli ekraanilt raske lugeda. Filmi suurim pluss on kahtlemata peaosa mänginud vaimustav David Gulpilli. Oma isikupärase näo ja suurepärase huumorimeelega aitas üpris klišeelikuks kiskuvat lugu tänuväärselt edasi.
Austraalia põliselanik, hüüdnimega Charlie, püüab põlvkondi koduks olnud võpsikus hakkama saada. Aga kehtivad hoopis teised reeglid kui vanasti. Trditsiooniline küttimine on keelatud. Riigi poolt on elukoht ja nähtavasti ka teatud sotsiaaltagatised, pole aga tööd ega elule mõistlikku sisu. Nii vireletaksegi kuidagimoodi päevast päeva, midagi õieti tegemata. Igale reeglite rikkumisele reageerib aga valgete politsei karmilt.
Alkohol ja kõikvõimalikud mõnuained käivad loomulikult selle elu juurde. Varsti leiabki Charlie ennast lähima suurlinna Darwini haiglast, kust lahkudes jääb päriselt alkoholi küüsi. Järgneb vangla ja lõpuks naasmine kodukohta, kus Charlie lõpuks noorte õpetamises elule mingi sisu leiab. Selgub, et ta on päris asjalik tantsija.
Film kahest maailmast, mis hästi kokku ei käi. Ühe paratamatust võidust ja teise lootusetusest. Ilma suurepärase huumorita olnuks üsna piinarikas.
http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/vitamiinilaks/charlie-maa
Mängudest, migreenist ja meenutusi ka
-
Mäletate aega, kus blogija, kes postitas korra nädalas, oli harva postitav
blogija?
Jah, mina mäletan ka vaevu.
Aga mul on meeles aeg, kus ma tegin enda...
2 päeva tagasi


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar