Hääletu tuleviku poole

Liitusin kunagi rohelise erakonnaga, sest uutmoodi demokraatia ja kaasarääkimise võimalus pimestas. Tänaseks on selles seltskonnas lõppenud isegi poliitilised diskussioonid, otsedemokraatiast rääkimata.
Ja sama tendents valitseb ühiskonnas mujalgi. Ajakirjanikud ja arvamusliidrid võtavad netikommentaaride kaotamist suure töövõiduna. Enam ei sega ükski veidrik ega teisitimõtleja neil tarkuseterasid levitamast.
Valimisi soovitakse edaspidi kord nelja aasta jooksul korraldada. Hoiab raha kokku ja kärbib populismil tiibu. Valija jääb vait ja teenib riiki ausalt ning hääletult. Kaob mõttetu vajadus tema arvamusest hoolida. Rumalatest seisukohtadest pole niikuinii riigijuhtimises kasu.
Järgmisena loome tsunftidepõhise tarkade ülemkoja, kes riigis kõik olulisemad asjad otsustab. 1939 all over again.