Elu nõuab iga päev linnas liikumist, aga hetkel see üksjagu keeruline. Olen siin ajaveebis varemgi päälinna kõnniteede talvisest heakorrast halvustavalt kõnelenud ning aastatega asjad paremaks ei muutu. Sumpamine või libisemine - teisi võimalusi ei anta. Siinsamas Tõnise nimelisest mäest allaminek kipub väga libedaks ja õhtul pimedas Kosmose poole minna on eriti ebameeldiv. Valgustus sääl ka ülimalt napp. Samal ajal autoga on olnud kogu pühade aja mõnus sõita. Linnavalitsuse ilmne prioriteet on alati sõiduteed, jalakäijad jäetakse saatuse hooleks.
Samal ajal ülevalt varitsevad muidugi purikad. Eriti kurioosse juhtumina on juba kaks päeva lintidega täiesti suletud Justiitsministeeriumi esine kõnnitee. Püüdku jalakäija üle lumevallide ja autode vahelt põigeldes teisele poole jõuda, Langi ametkond oma katuse ääri koristada ei viitsi.
Võib-olla pole neil ka motivatsiooni. Sest taas räägitakse riigiasutustes palga vähendamisest. Ikka solidaarselt eks ole. Paljundaja, spetsialist või tippjuht - kõigilt ühtemoodi sama protsent maha. Nii on ju raamatupidamise mõttes kõige lihtsam. Mõtlemisvõimet tarvis ei lähe.
Kui ikka soiguda siis täiega.
“Kaunis nagu kaheksa”
-
“Kaunis nagu kaheksa”, Nikola Huppertz, tõlkinud Mari Klein, Ühinenud
Ajakirjad 2022, 223 lk. Peal on ka “Hea noorteraamatu” kleeps ja sees
märge, et kir...
2 tundi tagasi


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar