Taas vaid nigelad nopped

Kuhu kadus kevad, mida alles eelmisel esmaspäeval Kuressaares kohtasin? Kõndisin GOSPA uksest välja ja päike paitas nii armsalt pead ja ravis köhima ajavat kurku. Nädal hiljem kallab siin pealinnas mingit uskumatult jälki valget ollust. Nagu poleks vahepealset lootust antudki.
Jälle pole ma siia hiiglama kaua postitanud. Mõned vahepeal möödunud hetked vajavad jäädvustamist.
* Seesama Saaremaa ja mu elu esimene spaa-külastus. Mida küll inimene peab elu jooksul läbi tegema? Nojah ega hullu polnud tegelikult midagi. Massööritädil olid küll nii kõvad käed ja tugev surve, et ribid valutasid pärast mis jube ja pea käis ringi. Aga siis sai juba basseini. Kloorilõhn nii hullusti ei häirinudki kui arvasin. Algaja suplejana hoidsin heaga ääre poole ja püüdsin oma suviseid liigutusi meelde tuletada. Õnneks polnud hullupööra palju rahvast. Supelda on ikka parajalt mõnus
* Kuressaare Georg Ots kokkab ka igati korralikult. Ei hommiku- ega õhtusöögi üle kurta ei saa. Pealegi oli Saaremaa puhtaks sulanud maa (ehkki jääs Kuressaare sadam) ülimalt inspireeriv. Teadnuks siis, mis ees ootab...
* Uue punase Muftiga Sõrves sõita ka na tore. Millegipärast on müüt, et sealsed teed olevat hirmus kehvad. Ei ole mitte. Vanemas atlases kruusaks märgitugi nüüd enamasti kõva katte all. Pealegi leiab sealt igasuguseid põnevaid punamonumente ja sakslaste punkreid ja muidugi need juba legendaarseks saanud kivihunnikud rannal, otse elektrituulikute kõrval.
* Hingekriipiv poliitiline põnevik "Boss", kus peaosas ammusest "Frasierist" tuttavaks saanud Kelsey Grammar. Nõnda armutut poliitilist võitlust kui seal kujutatud Chicagos, ei kohta filmidestki. Tõesõna, kõik reedavad kõiki, isegi perekonnale ei halastata, usaldust ei eksisteeri. Väga karm andmine - tea, kas jõuab kunagi ka Eestis ekraanile.
* Täielikuks vastukaaluks Zooey Deschaneli võrratu "Uus tüdruk". Ülimalt kergekaaluline, aga nauditav komöödia noorest naisest, kes läheb kolme mehega ühte korterisse elama. Põhimõtteliselt tavaline sitcom (situatsioonikomöödia), aga vaatajale nõnda lahkelt serveeritud. "Sõbrad" oli selle kõrval ikka natukene kohmakam. Pealegi on "Uue tüdruku" tegelaskujud ka veidi huvitavamalt üles joonistatud või siis lihtsalt veidi tänapäevasemad.
* Kinoelamus "Kuninglik afäär". Taani ajalooline kostüümidraama, väga inglaslikus võtmes. Võlub kui antakse põhjust filmi sisse elada. Kui tund aega pärast algust märkad, et sulle tõesti läheb tegelaste saatus korda. Seda ei juhtu teps mitte iga kord. Valgustusajastu ideed vs tagurlikkus, võimu paratamatu korrumpeerumine, inimsaatused, mis jätavad ajalukku jälje. Ning muidugi ilus vaadata ka neid kauneid interjööre ja suuri imetabaseid silmi.
* Kaido Ole graafilised vaikelud KUMUs. Tööd, mis armastavad ruumi ja oskavad seda ära kasutada. Ülim täpsus vs suvalised pintslitõmbed. Elamus.
* Õhtutunnid Vapianos ja Sushihouse'is. Raskesti defineeritav igatsus inimeste järele, kes on parajasti kusagil kaugel. Salat, sushi ja pasta. Või siis laupäeval Tartu maanteel midagi lihalisemat, juustusemat.
* Suviste reiside planeerimine. Teadmata, mis saab eelarvest või kas ikka on jaksu. On see üldse raskel ajal mõistlik? Aga kui pole sedagi, milleks siis üldse? Näpp teedekaardil unistamine.