Idud

Idandamine algas kui paine mõne nädala eest. Nüüd vist hakkabki üle saama see suurem õhin. Mõtlesin, et panen kirja, mis ma õppisin sellest paarist nädalast.

Mulle väga maitsevad need segud, mida poest osta saab – Selveri riiulil on neid 4 varianti. Puhast lutserniidusasipead pole ostnud aga kõik muud olid kui magustoidu eest. Tõesti head! Aga ainult munguba ja lääts tüütab natuke ära ka. Pealegi mõtlesin, et ise saaks ju odavamalt selle karbitäie kätte.

Uudistasin kõigepealt veebis, et mis kirjutatud on. Igasugu peenetest purkidest räägiti. Kellele need siis ei meeldiks! Tundus, et kõik on väga lihtne ja käepärane.
Aga mul ei olnud plaanis neisse investeerida.

Arendasin edasi seda purgiteemat. Ja minu tulemus sai selline.
- Peale seemnete leotamist panin seemned purki – nii, et neid oli kolmandik kuni pool (nii oli nende paisumisel-kasvamisel veel mugav pärast toimetada).
- Purgi nihutasin alustassi ääre peale, nii et tekkinud vahest sai vesi välja aga seemned enamjaolt mitte.
- Asetasin veel alustassi serva purgikaanele, et kallakut mööda vesi ära valguks.
- Iga päev loputasin seemneid u 3 korda läbi (2-3 veega). Kuuldavasti tekib idandamise käigus aineid seemnete ümber, mida pole tervislik tarbida.


Idandada sai sellises konstruktsioonis kõike. Nii herneid, põldube, nisu, munguba, redise ja mingi muu seemne segu (vt seda ülalpool olevat seemnekotti) – ma arvan et kõike, mida vaja.

Redisesegu mulle ei istunud - oli väga spetsiifilise redise maitsega - kui panna muidugi kuskile salatisse, siis see hajus muu sisse. Kõike muud sai niisama ka tarvitada. Kõige paremad olid herned! Herneid sain Järve keskuse ökopoest. Mungubad rõõmustasin mind peale mõningat otsimist hoopis ootamatus kohas - Pääsküla poeriiulil!

Piparkoogipäev

Eelmine jõul ei teinud me kordagi piparkooke - seekord läks paremini. Vähemalt kord on tehtud! Lapsena tegime ikka enamasti emaga selliseid kahevärvilisi - tore oli neid jälle teha!

Ja kõike seda jälgis meie kiisu mõningase arusaamatuse ja tüdinud pilguga.

Moosised lood

Eile puhastasime umbes neli liitrit vaarikaid ja sõtkusime tooreks moosiks. Lisaks üleeilsele vaarika, punase sõstra, mustsõstra, mustika segapudrule, mida kujunes vist kokku umbkaudu seitse liitrit. Või midagi taolist. Kogu see kraam kulbitäite kaupa kilekottidesse ning sügavkülma. Nii võtvat kõige vähem ruumi. Punast sõstart tahaks ju tegelikult sinna veel. Tema minu lemmik eks ole. Ja musta võiks ka. Ja vaarikat...
Lisaks küpsetas Jutik pühapäeval veel üle hulga aja leiba (nämm!), nii et suurem osa eilsest õhtust läks mitmesuguste pottide, taldrikute, kausside ja ülepeakaela terve köögi küürimisele. Kuidas mustikaplekki seina pealt maha saada? Ja mil moel saada lahti pisikestest kärbestest, kes näivad nautivat ka ekstra nende auks tekitatud ülisteriilselt toiduvaba keskkonda? Oeh.
Aga kunagi sügisel ja talvel saab seda moosi siis ka tõsiselt nauditud.

Koonerdamisest (lisatud mõistatus)

Eilne märksõna oli meil koonerdamine. Õhtul koonerdasime pidulauas toiduga. Söödud sai vaid viinamarju, mandariini, pomelot, seenesalatit, soolast pirukat, kringlit, kooki ja uskumatul hulgal lõhemakisid ning nigiri makisid. Kõrvale hiina mahedat õlut ja sama maa aprikoosiveini.
Idee järgi võtsime pühvliaastat vastu. Mis nagu ülaltoodust järeldub, õnnestus suurest koonerdamisest hoolimata kenasti.
Lõpetuseks üks asjakohane mõistatus. Oletame, et kõnnid Pikalt tänavalt Saiakäiku mööda Raekoja platsile, pöörad pilgu paremale ja mida sa näed?

Punane peet pole rauaallikas - elagu kaerahelbed!

Vähemalt tõesiseltvõetav. Ma olen viimasel ajal sattunud inimestega vaidlema, et punane peet pole tegelt kõige olulisem toit, kui hemoglobiin madal. Ja kuna ma veebist ei leidnud sellist edetabelit, kus oleks kenasti raua sisaldus milligrammides 100 g toote kohta välja toodud, siis ampser.ee abiga tegin sellise ise. Siin ta on:

maks, toores 31 mg
päevalilleseemned 6,8 mg
kaerahelbed 5,5 mg
mandlid 5,2 mg
sojauba, keedetud 5,14 mg
nõges 4,4 mg
maksavorst 3,9 mg
uba, kuivatatud, keedetud 3,32 mg
sarapuupähkel 3,6 mg
uba keedetud kuivatatud 3,32 mg
rukkileib 3,2 mg
petersell 2,9 mg
maapähkel 2,9 mg
kanamunad 2,5 mg
rosinad 2,4 mg
hernes 2 mg
seesamiseemned 14,6 mg
vasikaliha 1,8 mg
küüslauk 1,5 mg
spinat 1,3 mg
kanaliha kuumtöödeldud 1,26mg
kuivatatud virsik 1,2 mg
punane peet 0,89 mg
sampinjon, konserv 0,84 mg
punane vein 0,82 mg
sealihast suitsusink 0,7 mg
kartul 0,67 mg
maasikad 0,5 mg
porgand 0,48 mg
lõhe soolatud 0,41 mg
seller leht 0,4 mg
kapsas 0,38 mg
tomatid 0,29 mg
õun 0,22 mg
greip 0,14 mg
piim 2,5% 0,04mg

PS: Tegelt sai see postitus inspireeritud kahest asjast. Kõigepealt mälestusest, et ma jätsin seltskonnas ühele järjekordsele peediülistusele reageerimata. Ja et sinul, armas H., hemoglobiin madal on :)