Jälle saab aasta otsa. Muusikat kuulasin 2009 päris palju, ka uusi lugusid voolas kõrvust sisse. Võib-olla rohkem kui viimasel ajal tavaks. Enamik muidugi kohe välja tagasi, aga õnneks mitte kõik. Muusikamaailm on tänaseks nõnda kirju ja haaramatu, et ma isegi ei hakka väitma, et mulle parimad meelde jäid. Või et ma neid paremaid palu kuulnudki oleks.
Aga väike nimekiri siiski koos lingiga, mis paremal juhul laulu endani juhatab. Halvemal juhul lihtsalt kohta, kus artistiga tutvust teha. Paremusjärjestuses ei ole. Tervikalbumeid ma seekord ei käsitle - polnud ühtegi mis otsast otsani pea paljastamiseni viinuks. Olgu laulud, armsad ja mesimagusad.
Leisure Society - The Last of the Melting Snow
Seda talvist lugu kuulsin kohe aasta esimestel päevadel. Ehkki räägib ta pigem aasta lõpust kui algusest, päevade kokkukuivamisest. Parajalt kurb, süütu.
Miranda Lee Richards - Life Boat
Miranda on kaunis tundmatu ameeriklanna, kes mängib sellist igavikulist California poppi. Life Boat on ilus unistus hellast ja armastavast ameerikast, mida tegelikult vist olemas ei olegi.
The Answer - Dead Of The Night
Raskemat rokki pole ma aastaid kuulanud. Sisuliselt ei tea ma selles maailmas toimuvast midagi. The Answer Põhja-Iirimaalt pole kindlasti mingi teerajaja. Nende andmises on seitsme- ja kaheksakümnendate hõngu. Aga laulud on pagana kaasahaaravad, on meloodiat, on huuki. In the cool red light, in the dead of the night, wash the pain away...
The Black Keys - Things Ain't Like They Used To Be
Uus laul, aga kõlab nagu kohene klassika. Sobinuks kenasti kasvõi biitlite valgele albumile. Elektriorel paneb hullunult ulguma.
Peter Bjorn and John - Living Thing
Avastasin kevadel mingist Rootsi telesaatest. Laulu keskne lause on pärit ühest ELO ammusest hitist.
One EskimO - Kandi
One EskimO taga seisab keegi Kristian Leontiou. Laul lõi mind esimesel kuulamisel pahviks, vahva animavideo aitab veelgi juurde. Terve LP enam nii maagiliselt ei mõjunud, kuid Kandi on kindlasti üks mu aasta suuri ahhaa-elamusi.
VV Brown - Crying Blood
Vahva ja imekaunis Inglise daam, kellest vist ajakirjandus mingit muusikalist sensatsiooni üritas teha. Tegelikult on need lihtsalt vahvad kaks ja pool minutit pop-muusikat.
Hot Chip & Peter Gabriel - Cape Cod Kwassa Kwassa
Päris vahva leid. Vist päris tuntud elektropopi bänd ja Peter Gabrieli une pealt tuttav hääl. Pani mind muuhulgas Gabrieli vanu lugusid üles otsima. Väga tänuväärt tegevus.
1990s - Balthazar
Kaasahaarav Glasgow popp. Miskipärast pole vist Balthazarile singlina panustatud, ehkki lugu vääriks seda küll.
Super Furry Animals - Inaugural Trams
Lahe laul, mis räägib (võib-olla) modernse, rõhutatult rohelise tulevikulinna mõnudest. Igatahes räägitakse seal saksa keelt. Trammidest pole kaugeltki nii palju laule tehtud kui rongidest, aga võiks ju.
Ian Gillan - Better Days
Deep Purple'i Ian Gillan näeb kohutavalt vana välja, aga see maagiline hääl on alles. Better Days on muljetavaldavalt armas vananemise kirjeldus.
The Answering Machine - Obviously Cold
Lühike laul seksist. Üks aasta vahvamaid pophetki.
Great Lake Swimmers - Still
Suure järve ujujad esindavad Kanada meloodilist folkrokki. Nende eelmist plaati kuulasin üksvahe pidevalt. 2009 jätkas Tony Dekker samas võtmes.
Jason Isbell & The 400 Unit - Streetlights
Jason on lõunarokki mänginud vahva Drive-By Truckersi endine liige. Streetlights on tore ameerikalik rokklaul, mida kujutled mängimas autos, mis kihutab kusagil keset Nevada kõrbe või Sunset Boulevardil, palmid mõlemal pool teed õõtsumas. Kolmkümmendviis aastat tagasi oleks olnud tegemist ülemaailmse hitiga.
Roy Rogers - Calm Before The Storm
Roy Rogersi muusikat otsides leiad enamasti samanimelise kuulsa kantrijoodeldaja. See Roy Rogers on aga hoopis tubli bluusrokkar, slaidkitarri sangar. Täiesti minu moodi muusika.
The Shaky Hands - Allison and the Ancient Eyes
Üheksakümnendatel tegutses imetore bänd Gin Blossoms ja minu üks lemmiklaule oli nende Allison Road. Tänane The Shaky Hands ei puutu vanade blossomsitega miskist otsast kokku, aga nende lugu oleks justkui Allison Roadi jätkuosa. Kui korra kuulan, tahan aina uuesti ja uuesti. Ütlemata vahva.
Athlete - Superhuman Touch
Oleks justkui üks poplaul teiste seas, aga miski paneb mind teda kuulama. Ehk see tore armastuse sähvatusena tekkimise kirjeldus. Poisi ja tüdruku loomalik külgetõmbejõud.
Pete Yorn & Scarlett Johansson - Relator
Pete ja Scarlett on koos hästi toredad. Ilusad inimesed, armas laul. Nagu filmis. :)
Pearl Jam - The Fixer
Pearl Jam on üheksakümnendate dinosaurus, kes toona minust pea puutumatult möödus. Aga The Fixer on lihtsalt suurepärane rokklaul. Peaaegu täiuslik. Muud polegi öelda.
Edward Sharpe & The Magnetic Zeros - 40 Day Dream
Pidu ja pillerkaar. Uskumatu muusikaline keemia, mis selle suure bändi vahel tundub valitsevat. Ehkki näib nagu oleks tegemist mingi veidra hipikommuuniga. Võib-olla ongi?
Frankie & The Heartstrings - Fragile
Noor, puutumatu energia. Ärge poisid kunagi täiskasvanuks saage.
Mumford & Sons - Feel The Tide
Marcus Mumford ja pojad on aasta üks toredamaid uusi bände. Päris mitu nende vahvat lugu jäi kõrva. Räägitakse, et Inglise raadiojaamad neid kenasti toetavad ja Island on ju suur plaadifirma kah. Nende karjääri saab olema huvitav jälgida.
Jon Allen - In Your Light
Jon Allen tuletab mulle meelde seitsmekümnendate alguse Rod Stewartit ja Frankie Millerit. Hääl pole nii kähe, aga laulud sama ajatud. Minu jaoks pole tarvis olla tänapäevane. Piisab kui olla lihtsalt hea.
Mariachi El Bronx - Holy
Mariachi El Bronx on rokilikus võtmes tex-mex. Nad teevad muusikat, mida kunagi harrastas üks minu läbi aegade lemmikuid Los Lobos. Väidetavalt on tegemist küll vaid ühekordse projektiga, aga mis siis. Kõlab uhkelt, gringod.
The Wiyos - Roll On Down The Road
Kantrit ma ka enam suuremat ei kuulda. Harva kui sealt kandist midagi põnevat kõrva juhtub. See tore bluegrass näe juhtus. Ringireisimislaule olen alati armastanud.
El Perro Del Mar - Gotta Get Smart
Göteborgist päris Sarah Assbring. Intiimne magamistoapopp. Jahe ja kahvatu palega, nagu rootslastelt ongi oodata.
Emily Loizeau - The Princess and The Toad
Juhuost maikuiselt Pariisi reisilt. Laul on kahes keeles (prantsuse ja inglise) nagu suurem osa Emily plaadist. Tsirkusemuusika, veetlev ja omapärane.
The Albertans - High Noon
Kui peaksin valima tervest aastast vaid ühe lemmiklaulu, oleks see vist just High Noon. Rullub nagu peatumatu tuul. Ometi on The Albertans kaunis tundmatu New Yorgi bänd. Neid pole isegi Wikipedias. Aga mida nemadki heast muusikast teavad.
The Little Hands Of Asphalt - Blue & Green
Armas laul noorest armastusest. Are you always gonna change your mind?
Richard Swift - Lady Luck
Väga omapärane muusika. Mulle Swifti rikkalikud atmosfäärid meeldivad. Juhivad sind justkui unenägudesse.
Yeah Yeah Yeahs - Zero
See laul jõuab ilmselt teiste nimekirjadesse ka. Mul on meloodilise elektropopi vastu väike nõrkus. Vahetevahel ajakirjades küsitakse vippidelt, mida kuulad peo jaoks riidesse paneku aegu. No näiteks Zerot võiks küll.
Defend Moscow - Manifesto
Sellest bändist pidi üks 2009. aasta suuri nimesid tulema. Ei kukkunud välja. Nad olla tänaseks hoopis laiali läinud. Ja seda toredat Manifestot enam netist naljalt ei leia. Oijah. Aga kes vähegi muusika ajalugu tunnevad, saavad seda lugu kuuldes kiire ahhaa-elamuse. The Human League on uuesti sündinud! Et kahjuks nagu näha taas surra...
Neko Case - This Tornado Loves Me
Neko Case on mulle varasemast tuttav kui üks The New Pornographersi lauljaid. Omapärase, võimsa kõlaga hääl. Kvaliteetsed laulud. Neko "Middle Cyclone" on ka tervikuna üks aasta albumeid.
Herman Düne - When The Sun Rose Up This Morning
Veebruar ei olnud minu jaoks meeldiv kuu. Herman Düne'i ülioptimistlikud armastuslaulud aitasid natukene. Ilma Hermanita ei kujutaks lõppevat aastat ette.
Little Comets - One Night In October
Wikipedia on õige suurejooneline: Little Comets are a "four-piece multi-pronged quadrilateral" from Newcastle-upon-Tyne. They play 'kitchen sink indie' music, citing Debussy, Roald Dahl, Ella Fitzgerald and Paul Simon as influences. Ooo. Minu kõrvale kõlab nagu päris tore popp. Kõlbab oktoobris ja muul ajal kah.
Thea Gilmore - Thea Gilmore's Midwinter Toast
Thea imetore talveplaat jõudis õnneks jõuludeks kohale. Talvelaulud ei saa enam kaunimalt kõlada.
Julian Casablancas - Out Of The Blue
Alles värske elamus. See laul sind rahule ei jäta, ärritab pea viis minutit paganas. Ju siis temas midagi peidus on.
Postitused
