Kas etturid peavad olema rumalad?

Kinoelamused kipuvad viimasel ajal lahjaks jääma. Tänane Robert Redfordi "Lions For Lambs" ehk "Kes liigutavaid ettureid" on vist tehtud nende jaoks, kes maailmas toimuva vastu varem vähimatki huvi pole tundnud. Ehk on sellele sihtgrupile vajalik tühjavõitu klisheehunnik teemal ameeriklased sõjas terrorismi vastu. Tegelased on Hollywoodi tüüpilised standardid: vinget demagoogiat panev vastik vabariiklaselt senaator, murtud olekuga ajakirjanik, kes on ammu oma liberaalsed ideaalid maha matnud, Vietnami veteranist California ülikooliprofessor, kes teab kuidas maailma asjad käivad ja küüniline noor üliõpilane. Lisaks kaks vabatahtlikult Afganistani sõtta läinud noormeest, kes surevad ülemate lolluse pärast.
Film tahabki meile öelda, et Washingtonis käske jagavad nolgid ei mõista lahinguväljal toimuvast midagi. Rääkimata sellest, et neil oleks aimu, mida mõtlevad või tahavad nende riikide elanikud, kus nad oma sõdu peavad.
Aga me justkui teame juba seda. Või vähemalt aimame. Ja kellele on tarvis seda veelkord puust ja punasest ette teha, ma päris hästi aru ei saa. Film ise ongi puisevõitu sari patriootilisi vestlusi Ameerikast sõjas. Minu jaoks sellisena talumatult igav ja lihtsakoeline.