Eile arvutis sadu fotosid läbivaadates ja sorteerides sain aru kui palju toredat ikka juhtub. Ka siis kui õieti kusagil pole käinud ega midagi olulist teinud. No kasvõi üksnes viimase poole aasta jooksul. Mõni tähtsusetuna tunduv moment on tagasi mõeldes imetore. Oskaks nii elada, et tunneks pisikestest asjadest rohkem rõõmu. Siis kui nad juhtuvad, mitte tagantjärgi tarkusena. Vaat see oleks tore.
Aga väljas on kuupäevast hoolimata imeilus. Seisad tuulevaikses kohas ja saad aru, et päike käib juba vähe kõrgemalt. Kusagil taamal hiilib kevad lähemale.
Tundub, et buduaaripildid on teema
-
Ehk siis Katarina kirjutas ja siis Marca ka ning korraga lõi mul ette, et
võiksin jagada oma viimase sessiooni pilte.
Siis mõtsin, et no tegelt võiks van...
1 päev tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar