Mündimaania

Mündimaania jätkub - võiks öelda progresseeruvalt. Sel nädalal sain tänu headele sõpradele kohe mitu pihutäit põnevat metalli juurde. Aitäh!!!

Ma olen mõelnud, et mis mind nende juures paelub. See, et see on raha? Et see on/oli/kunagi saab olema väärtuslik? Ei.

Kõigepealt - metall. See on kohe mõnus ja sõbralik peos, sellises pisikeses koguses, kujundatuna, läbimõelduna, tähendust omavana. See energia sobib kuidagi minuga kokku, sest see on metall. Ka helmetega tegeledas olid mulle kõige sümpaatsemad metallhelmed.

Teine asi - mina arhivaarihingeline naudin nende süstematiseerimist ja sättimist. Kõige toredam ongi uue peotäie albumisse sättimine. Kõigepealt avastad, et näh - valed lisaalbumilehed said ostetud. Liiga väikeste taskutega. Enamikel riikidel on vähemalt 1 münt nii suur, mis siia enam ei mahu. Ja nii tuleb olemasoleva ruumi raame asju ringi tõsta ja kõik kenasti ära mahutada. Toree! Välja arvatud see, et valedele albumilehtedele sai raha kukutatud...

Igatahes on olemaolevate müntide nimekiri kenasti siin üleval (paremal ääres all on blogis ka alati selle viide - seal kõige all).



Kõige toredamad neist on mitteümmargused või siis auguga. Võib-olla sellepärast, et tänapäevaseid (või siis eestimaiseid) selliseid massiliselt pole.