Telliskivis peiedel

Telliskivi loomelinnak Pelgulinna tagumises sopis on märtsikuisel külmal õhtul parajalt kõle paik. Kõnniteed sõnulseletamatult libedad, väravad enamasti suletud, aknad pimedad. Kusagil kompleksi sisemuses teeb proovi raju hevibänd.
Teiste majade vahele on omati ära peidetud päris õdus söögikoht. Kõrgete lagede ja linnatänavate imitatsiooniga põrandal. Nende valimiste ainus roheline kandidaat Toomas Trapido oli valinud just selle paiga oma väikeseks koosviibimiseks. Mina olin enda jaoks selle õhtu ristinud rohelise mõtteviisi peiedeks Eesti poliitikas.
Kohale tuli mitmesugust rahvast. Mõned väga jutukad, mõned tagasihoidlikud nagu mina. Toomase esialgsed paarsada häält olid ilmselt kõigile karm pettumus, aga ega seda väga välja ei näidatud. Paistis, et tulemus ei üllatanud õieti kedagi, Toomast ennast kõige vähem.
Ka vanad tuttavad ei kippunud eile just liiga palju omavahel vestlema. Meeleolu tundus kuidagi rusuv. Paljud meist seal on rohelise erakonna tormid läbi teinud ja tundus, et me pole valmis veel tõele näkku vaatama. Et selle looga on nüüd tõepoolest lõpp.
Valimistulemus üldiselt on mulle paras pettumus. Sisuliselt ei muutunud midagi peale selle, et roheliste häält enam Toompeal kuulda pole. Aga palju seda häält paremerakondade toetajatena seal senigi kõlas? Nüüd parempoolsed enam kellestki ei sõltu. Valitsevad nagu mees muiste.
Sotside edu üle on mul hea meel muidugi. Ainult sellest pole mingit tolku. Jõudsin lõpuks ilmsele järeldusele, et kuni Savisaar poliitikast lahkub, ei muutu siin midagi. Keskerakond oma toetajatega on paariaseisundis ja parempoolsed saavad kollivastasust alati enda heaks ära kasutada. Lihtsam ju otsustada - Ansip või Savisaar - selle asemel, et sisuliste teemade üle pead murda. Valijale on alati meeldinud kui saab vastu olla.
Mis saab edasi? Parempopulistlik partei selgelt tuleb. Krossi või Helmede häälte arv lubab seda arvata. Küllap nad mõõdukalt edukaks osutuvad. Rahvusluse ja sotsiaalsuse kompott kahtlemata, kenas rahvalikus soustis.
Rohelised? Ei paista usalduskrediiti ega sotsiaalset tellimust. Unustus, oh unustus...