Üheksakümnendate parim rock-bänd?

Seda The Black Crowes tõesõna paistab olevat. Kuulan siin parajasti nende 2000. aastal ilmunud kogumikku, kus paremad palad bändi viielt üheksakümnendatel ilmunud albumilt. Ning mõtlen, et üksikule saarele minnes ei saaks ma seda plaati küll kuidagi maha jätta. Sest vaat lugu, sõbrad, on järgmine: Black Crowes jumalast rokib!
Just!

Mis toimub?

Mina enam küll ei tea. Meilidele ei vastata, tunne justkui oleksid kusagilt välja praagitud. Aga vahest saab sellestki tundest kuidagi üle. Ajapikku.
Lugemislaual on Indrek Hargla "Roos ja Lumekristall" ning mõtted kusagil sealmail, et kui mitu korda ta neid "Back to the Future" filme vaatama pidi, kirjutamaks see lausa fantastiline neljas lugu? Kõik peab ju varasemaga klappima.
Telekas on parajasti põnev lugu Briti kodakondsusega usbekitarist, kes võtab kätte ja üritab hankida 25 Euroopa Liidu liikmesriigi võltspassid. Reisid risti-põiki läbi Euroopa, palju hämaraid kohtumisi, millest mõned lõpevad rõõmsate värviliste passikaantega, mõned pisarates.
Lõpuks piirdub daam 20 varastatud või võltspassiga. Närvid ütlevad üles. Ja tagasi Inglismaale reisimiseks valib ta... üllatus-üllatus... Eesti passi. Olla teine vana mall, aga kvaliteetne. Eurostari rongiga reisides läbib ta päris mitu piirikontrolli ja õnnelikult. Eesti varastatud passiga. Hmm.

Lumine talv

Sherlock-poiss just proovis mulle vägisi sülle ronida: justsama ta ju tuli ühelt neist oma pikkadest retkedest. Kahtlemata on ta vahepeal ümbruskonna taludes uskumatuid seiklusi läbi elanud. Aga kodu ootas. Ja nüüd väike kasukapuhastus ja ongi uneaeg.
Tore talvepäev on täna olnud. Lõpuks jõudsime nii kaugele meiegi, et käisime seda Otepää suurt suusavõistlust vaatamas. Päris palju aastaid võtsime hooga. Autoga vurasime hommikul läbi lumesaju uhkelt külaliste parklasse. Aga neid pool-vippe tundus olevat kohal märksa enam kui lihtinimesi.
Tehvandil oli rahvast murdu. Suuremate ja väiksemate Eesti lippudega varustatult. Metsas oli tegelikult huvitavamgi kui staadionil. Pääses kohe raja äärde luurama. Lume ja tuule vastu aitasid päris kenasti hernesupp ja kuum tee. Ja lõpuks sai rahvas tänu Jaak Maele veel hurraagi karjuda. Paar hallikat pilti siis meiltki:

Roheline mehike

Isegi see vaene ookeanitagune poliitiline laip on muutumas roheliseks. Jou jou!
Aga mina võtsin täna fotoka kaasa: mõttega lõuna ajal pisut talvist linna pildistada. Ilm tundub selleks tegevuseks imeliselt sobiv.

Oli kord üks võlur...

Hätt

Kas seda vana mängu mängid veel? Mina pole suutnud isegi kolme aasta järel loobuda. Ja täna õnnestus paari uue mängija abil teha oma hätiajaloo parim mäng. 64 tärni ja 282 statistikapunkti. Kõik see tähendas tubli vastase 4:1 ülemängimist. Ehk õnnestub teise hooajagi Eesti kolmandas liigas püsida. Kuigi tõtt-öelda on juba kahju laupäeva ennelõunad arvuti taga passida...

Mida lugeda praegu?

Ilmateade lubab peatset talve, aga tööakna taga laulab hoopis linnuke nagu kevadel. Nojah, hea küll, rasvatihane on. Ikkagi.
Reede, pea on väsinud, silmad veelgi rohkem. Otsin harivat ja hääd lugemist. Leiangi.
"For me, rock'n'roll was a cultural voice that was revolutionary, sexual and poetic and political and for the people," she says. "And I felt, presumptuously, that I had to do something about this."
Nii kõneleb Patti Smith, rockmuusika lindprii ja intellektuaal. Enam mitte ainult laulja, vaid poeet ja fotograaf.
Samal ajal raporteerib Guardian, et süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris kasvas 2006. aastal hüppeliselt. Palju äkilisemalt, kui teadlased ootasid. Loodus ei suuda inimkäte looduga enam toime tulla.
Mida teeme meie? Jätkame endistviisi? Kahtlemata. Mõistus ei tule enne pähe kui on liiga hilja.

Rohelised vihmad, tormid

No tegelikult sadas ju eile isegi lund. Vähemalt seal lõunas, kus Sherlock ja Nato elavad. Ma polnudki hiiglama ammu korralikult metsa saanud. No nii paariks tunniks ikka vähemalt kondama. Ikka on miski toredad plaanid ära rikkunud. Eile see lõpuks õnnestus.
Läksime nagu palju kordi varemgi Välkjärve poole ja oskasime taas kord üpris põhjalikult ära eksida. Asub ju see soojärv õige sügaval metsas. Ühel teeäärsel lagendikul nägin siis oma silmaga imeasja ära: jah, näsiniin tõesti õitseb jaanuari keskel. Ei ole ajalehtedes liialdatud sugugi. Panen pildikese siiagi - kuigi tunnistan, et õige udusevõitu on ta selle lumise ilmaga välja kukkunud. Või õigupoolest võib eilsete piltide kohta öelda, et nad on lausa mustvalged. Sest loodus on praegu mustvalge.

Pärast autoga tagasi Põhja sõites hakkas vihma kallama. Tublisti kohe. Ja kallab tänagi veel. Vist polnud ikka veel talvel aeg tulla. Kas seda aega kunagi tulebki? Loodan siiski natuke. Sest kahe nädala pärast ootaks meid ju Otepääl vabapääse MK-etapile ja Muftit isegi koht VIP-parklas.
Täna avalikustas me erakond kandidaatide järjestuse Riigikogu valimistele. Esikümme teeb mulle siirast rõõmu. Mõnikord parteis tegutsedes satud musta masendusse, sest tundub, et kuidagi väga vähe on seal neid tõelisi aateinimesi. Poliitilist võimu tahetakse ja ei miskit muud. Aga roheliste nimekirja esikümne valdav enamik on tõesti ideelised rohelised. Inimesed, kes on aastaid keskkonnaideid kandnud ja nende eest võidelnud.
Ja mina ju erakonda selle pärast astusin, et ta on Roheline. Mitte ei astunud mina erakonda Tahame Ruttu Võimule. Seepärast paneb aateliste roheliste suur esindatus nimekirja eesotsas naeratama.

Buugijaanuar

Nojah - vaat selline lugu, et tänasel üpris lohutamatult jubedal vihmasel lörtsisel tuulisel päeval mängib kõrvaklappides JJ Cale'i ja Eric Claptoni vaimustav buugi. Ja silme eest jooksevad läbi Guardiani/Observeri vapustavad lood Whitney Houstoni isiklike asjade garaažimüügist.
Whitney Houston (kui keegi ei tea) oli kunagi parematel päevadel ülimenukas lauljatar ja teenis veelgi rohkem miljoneid Kevin Costneri filmiga "Bodyguard", mida meiegi telekanalid aastate eest innuga ketrasid. Aga ei sest Whitney rahast pole järel enam midagi. Läks see väidetavalt vägivaldse ex-abikaasa Bobby Browni peale, uimastitest räägitakse muidugi ka. Ja kõigest muust.
Igatahes nüüd jõudsid rahamured sellesse staadiumisse, et asjad tuli maha müüa. Klaverist ja "Whitney troonist" (mingi uhke tugitool vist) kuni lavakleitide ja jah, tõesõna - aluspesuni, välja.
Guardian ja Observer kirjeldavad seda imelugu õige mitmes lõbusas, mahlases artiklis:
Houston, you don't have a problem
Houston, we have a solution
Cash strapped Whitney sells pants and piano.
Tahtsin veel lisada, et hommikul oli vaikne tuuletu tugev vihm nii lohutav. Oleksin tahtnud lompide vahel pika jalutuskäigu teha.

Aasta 2006 piltides - 10 kõige olulisemat

Järjekord pole piltidel oluline - küll aga need muljed, mis meil nendega seostuvad. Ja need kõik on kohad või hetked, kus oleme olnud koos.


Meie vägev reis - nii kaugel me koos pole varem käinud. Aafrika äärel, Tenerifel. Seda nime kuuldes on tunne, et kuuled ookean võimsat kohinat, jalad mustja kareda liiva sees, palmioks põske paitamas. Detsember.

Meie uus pereliige. Patrick. Uru. Harakas Harald. Olenevalt sellest, kas ta on parasjagu midagi veidrat korda saatnud või mitte.

Pildil on ka teine kiisu - Liisbet. Tema oli meil vaid nädala, kuid siiski oli ta tõukeks uuesti kiisu võtta. November.

Üks maagiline hommik, teel tööle Pärnusse. Läbi paksu karge udu. September.

Päikeseloojang Pirita tee alguses. Või päikeseloojang, see nägi välja nagu pronktulekahju. Enne hõljus piki randa üks mingi plaan - ma ei tea mis see tegelt oli. Mitte biplaan. Mingi mootori, propolleri ja langevarju segu. August.

Kivihunnikud Saaremaal ühes rannas - täiesti juhuslikult avastatud. Hiljem küll kuulsime oma pisikeseks pettumuseks kohalikult, meie majaperemehelt, et need pole sugugi haruldased.

Aga meie jaoks oli see koht ainulaadne. August.

Rohelise erakonna asutamine ja kõik need pisikesed ning suured asjad selle ümber. Sadade roheliste "käppade" laialijagamine kaasliikmetele. Pea kohapeal otsustatud kandideerimine ja valituks saamine. Tunde kestev häältelugemine enne seda. Ökoveini mahe maitse. Wrap. Lõputu-lõputu ridade vahel sagimine ja häältelugemine. November

Maagilised ja vastupandamatult ligitõmbavad tuulikud Paldiki poolsaarel. Neid oli vist 8 seal kokku. Me muudkui otsisime Muftiga teed lähemale. Lõpuks ka leidsime ja kuulasime nende omalaadset surinat.

Veel teadmata, et roheliste programmis on tuulegeneraatorite massilisel ehitamisel väga oluline koht... Aga juba siis meeldisid nad meile! Mai.

Esimene päev Muftil meie maja ees seista. See oli 9.mai. Ja nüüd saab juba varsti 20000 täis temaga sõidetud. Kui palju andis tema meie suvele täiesti teise näo - me nägime nii palju Eestimaad! Ja tiba Helsingit ja selle lähiümbrust. Lätti veel ei jõudnud.

Pulmatorti lahti lõikamas. Aprill.

Berliini jalgpallistaadion, Brasiilia - Horvaatia. Müstiline, kuidas jalgpalli ja maailma vahele võis kuuks ajaks panna võrdusmärgi. Mul on tänini kõrval istunud sakslase vaimustunud karjed kusagil peas kumamas: Ronaaaaaaldinnnnnjooo. Kuuma päeva kuum õhtu. Juuni.

Hallikas(roheline) pühapäev

Telekas on kinni jäänud Eurospordile. Aina suusatavad ja suusatavad, mäest alla ja püssiga. Aga ei anna see mingit talvetunnet ega õiget fiilingut. Tahaks ise õue ja loodusesse. Lõpuks pühapäevahommikusest peavalust lahti saanud, on enesetunne vaikselt paranemas.
Roheliste asjadega tegeleme peaasjalikult Jutikuga. Reede õhtul oli meil uusaastapidu Muusikamajas, mille korraldamisel olime mõlemad tegevad. Jutik oma organiseerimisoskusega muidugi rohkem. Mina rohkem abitööline.
Aga õhtu oli võimas. Kaugelt üle saja inimese, palju uut energiat ja enamasti sõbralik ning lootusrikas õhkkond. Pisikesest skandaalist ja mõningatest raskustest muidugi ei pääsenud, aga midagi nii suurt mõne üksiku inimese innu ja täieliku vabatahtlikkuse alusel korraldada pole ka lihtne.
Järgmine etapp on muidugi valimised. Uue erakonnana on roheliste võimalusi raske hinnata. Mina usun, et meil on kandidaate, keda tasub valida. Ja meil on uuenduslik programm, mida tasub toetada. Aga valija usaldust võita pole kerge kui sul pole raha majakõrguste reklaamiplakatite jaoks. Kahjuks on aga nii, et plakatitega võidetud usaldus kaob kiiremini kui kevadine lumi. Meie proovime teistmoodi. Rääkida asjast, mitte jagada lubadusi.
Alles viimastel päevadel hakkasin mõtlema, et võinuks ju isegi oma kandidatuuri esitada. Äkki oleksin erakonnale mõne hääle kogunud. Aga parem vist siiski ei. Äkki on minu osa teine. Saan ehk midagi muud kasulikku korda saata. Varsti tuleb sellest rohelisest unenäost ärgata niikuinii. Või?

Ta tuli...

...kusagil Lasnamäe nõlval. Üle jala vees ja lörtsis. Kurdistavate paukude saatel. Sel udusel ööl.
Peagi järgnes kenake törts Rumeenia vahuveini. Ning säraküünlad ahjuveerel.
Ilusat ja rahulikku uut, hea lugeja!