Hallikas(roheline) pühapäev

Telekas on kinni jäänud Eurospordile. Aina suusatavad ja suusatavad, mäest alla ja püssiga. Aga ei anna see mingit talvetunnet ega õiget fiilingut. Tahaks ise õue ja loodusesse. Lõpuks pühapäevahommikusest peavalust lahti saanud, on enesetunne vaikselt paranemas.
Roheliste asjadega tegeleme peaasjalikult Jutikuga. Reede õhtul oli meil uusaastapidu Muusikamajas, mille korraldamisel olime mõlemad tegevad. Jutik oma organiseerimisoskusega muidugi rohkem. Mina rohkem abitööline.
Aga õhtu oli võimas. Kaugelt üle saja inimese, palju uut energiat ja enamasti sõbralik ning lootusrikas õhkkond. Pisikesest skandaalist ja mõningatest raskustest muidugi ei pääsenud, aga midagi nii suurt mõne üksiku inimese innu ja täieliku vabatahtlikkuse alusel korraldada pole ka lihtne.
Järgmine etapp on muidugi valimised. Uue erakonnana on roheliste võimalusi raske hinnata. Mina usun, et meil on kandidaate, keda tasub valida. Ja meil on uuenduslik programm, mida tasub toetada. Aga valija usaldust võita pole kerge kui sul pole raha majakõrguste reklaamiplakatite jaoks. Kahjuks on aga nii, et plakatitega võidetud usaldus kaob kiiremini kui kevadine lumi. Meie proovime teistmoodi. Rääkida asjast, mitte jagada lubadusi.
Alles viimastel päevadel hakkasin mõtlema, et võinuks ju isegi oma kandidatuuri esitada. Äkki oleksin erakonnale mõne hääle kogunud. Aga parem vist siiski ei. Äkki on minu osa teine. Saan ehk midagi muud kasulikku korda saata. Varsti tuleb sellest rohelisest unenäost ärgata niikuinii. Või?