Mina enam küll ei tea. Meilidele ei vastata, tunne justkui oleksid kusagilt välja praagitud. Aga vahest saab sellestki tundest kuidagi üle. Ajapikku.
Lugemislaual on Indrek Hargla "Roos ja Lumekristall" ning mõtted kusagil sealmail, et kui mitu korda ta neid "Back to the Future" filme vaatama pidi, kirjutamaks see lausa fantastiline neljas lugu? Kõik peab ju varasemaga klappima.
Telekas on parajasti põnev lugu Briti kodakondsusega usbekitarist, kes võtab kätte ja üritab hankida 25 Euroopa Liidu liikmesriigi võltspassid. Reisid risti-põiki läbi Euroopa, palju hämaraid kohtumisi, millest mõned lõpevad rõõmsate värviliste passikaantega, mõned pisarates.
Lõpuks piirdub daam 20 varastatud või võltspassiga. Närvid ütlevad üles. Ja tagasi Inglismaale reisimiseks valib ta... üllatus-üllatus... Eesti passi. Olla teine vana mall, aga kvaliteetne. Eurostari rongiga reisides läbib ta päris mitu piirikontrolli ja õnnelikult. Eesti varastatud passiga. Hmm.
Õnnetused äratavad mõtteid
-
Suvel ma ei andnud endale taastumiseks aega ja tulemus oli Viljandi.
Nüüd püüan anda. Olla enda sõber, kes ütleb, et ma ei pea. Taastun, ei ole
täisvormi...
3 tundi tagasi



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar