Septembrimusa

Mõtlesin, et võiks üle hulga aja ära mainida tänaõhtuse muusikakava siin Maci ääres istudes:
Calexico - Carried to Dust: esimene kuulamiskord ei avanud veel päris seda albumit minu jaoks. Vahepeal rändavad vennad Mehhiko maile. Ja need laulud on ka omapärasemad kui ülejäänu siin. Aga proovime kindlasti veel.
Okkervil River - The Stand Ins: mõnusalt rulluv indieboogie. Lost Coastlines võiks ju üks selle aasta tõeliseid klassikuid olla. Või siis Calling And Not Calling My Ex. Üks aasta laulupealkirju igatahes.
Queen + Paul Rodgers - Cosmos Rocks: see pole vist päriselt ilmunudki veel. Popp inime muidugi ei tunnistaks, et selline penskarite musa üldse kusagile kõlbab. Aga ma armastan juba väga ammusest ajast Paul Rodgersi häält. Ja tänu tema tohutule panusele ei kõla mitmed laulud üldse queenilikult. Mis on pigem pluss. Voodoo on näiteks puhas romantiline Paul. Nagu parematel päevil. Pole üldse nii paha kui paberil tundub.
Sam Roberts Band - Love At The End Of The World: kindlasti minu selle aasta TOP5 sekka mahtuv album. Avastasin täiesti juhuslikult ühel päeval selle vaimustava Montreali pundi. Tõeliselt häid rocklugusid on päris mitu kohe. Haruldaselt mitu.
Teddy Thompson - A Piece Of What You Need: Richardi poeg on vaimustav laulukirjutaja. Täiesti oma legendaarse issi masti mees. Paneb pisarad jooksma või tõstab toolilt tantsima. Super.
Pikk õhtu ja palju võrratut musa.
...no hea küll hea küll. Kui te niiväga nõuate. Paar juutuubi ka.
Teddy Thompson:

Sam Roberts Band: