Midagi rahustavat on neis päikeselistes päevades. Tundub veidi nagu aeg seisaks paigal. Pole see tavaline mudasügis oma ääretu pimedusega veel kohale jõudnud. Kuigi õhtud on juba rasked ja lohisevad. Eriti kui neid üksi veetma pead. Ja hommikud jäiselt külmad.
Ma ei tea, mis minuga on, aga hirmsasti suhelda tahan viimasel ajal. Mitte niivõrd ise rääkida kui lihtsalt toredas seltskonnas viibida. Kui mõni selline õhtu möödas, ootan kohe järgmist. Õieti esimest korda elus mõtlen, et tahaksin rohkem inimesi tundma õppida.
Postitused
Kas ma olengi hull?
-
Suhteliselt uimastav aasta algus on olnud.
Kuidas ma tuigun ja kui nõrk mu koordinatsioon on, kuidas kõrvus kumiseb ja
kuidas mu sõrmed vahel nõusid pest...
1 päev tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar