Pühapäev Valgas ja Valkas

Sattusin eile sealkandis liikuma. Üpris trööstitu tundus. Peamiselt vist seetõttu, et peale suuremate supermarketite olid linna kõik poed kinni. Ja ka peamine tõmbenumber turg. Suletud on pühapäeviti ka kõik kohvikud. Mis ju iseenesest veider, sest puhkepäeval oleks inimestel aega neis istuda ja sotsiaalseid võrgustikke arendada. Kuigi eestlased väiksemates linnades vist pühapäeviti kodust väljas ei käi. Ja turiste muidugi Valgas pole, sest seal pole neil midagi vaadata. Maxima, Rimi ja Selver on kõik suured ja uhked ja avatud, aga inimtühjad.
Lõpuks õnnestus Hesburgerist üks kohvitass kaubelda ja seal hakkasid silma aknatagused piiritähised. Jalutaks siis korra ka Valkas.
Läti poole peal pole vaatepilt parem. Tänavad on rohkem lagunenud ja majad kehvemas seisukorras. Samas on päris palju ilusat haljastust, mille poolest Eesti Valga just ei hiilga. Kõige kurvema mulje jättis Valka esindusväljak kultuurimaja kõrval. Tohutu lage plats, nõukaaegsete kiviplaatidega kaetud. Plaadid nii lagunenud olekus, et seal on raske isegi liikuda. Platsi ühes servas lihtne puust tuulik. Seest tühi, põrand hakkab sisse vajuma, seinad paksult täis kritseldatud.
Valgast mööda sirget ja siledat maanteed Tartu suunas sõites mõtlesin, miks meil need asjad ikka nii peavad olema. Maanteed hoitakse autode jaoks korras, aga inimese hea elu eest ei jaksa keegi hoolitseda.