Olen juba kaua kaua unistanud korralikust muusikakeskusest. Teate küll - sellisest mõnusast, et kõlarid on toa eri nurkades ja muusika tõepoolest ärkab ellu. Ja voolab läbi sinu.
No ja siis oli ka veel teine unistus. Selline väiksem ja vaiksem ning ebatõenäolisem teostada. Et kunagi saaks koju jälle toimiva vinüülplaadimängija. Vana armsa plaadikogu kuulamiseks, mis juba aastaid riiulil tolmab.
Jalutame me siis ühel päeval suvalisse elektroonikapoodi. Ja ma ei usu oma silmi! Alla kolme tuhande kroonine aparaat: cd, kassett, raadio, lahtised kõlarid - seda küll. Aga ka vinüülimängija! Sealsamas juures. Kõik üheskoos! Ma ausõna ei uskunud, et selliseid aparaate üldse maamuna peal olemas on. Ja teda veel Tallinna suvalises elektroonikapoes kohata. Imede ime, kuramus küll.
Täna saime ta lõpuks koju toodud. Raske on kirjeldada seda tunnet, kui pärast aastate pikkust vaheaega Texas Tornadose 90. aasta kauamängiva ümbrisest välja võtsin ja suure musta pöörlema panin. Aitäh, Schneider Electric! Baby! Heaven sent me you.
200 killukest “Minu…” sarja raamatu nr 200 puhul, vol. 34: meenutab Madle
-
Täna võtab mäluteatepulga üle “Minu Filipiinide” autor Madle Timm. 186.
“Minu Filipiinide” raamat sündis teiste kohtade seas ka sõna otseses mõttes
pommi...
2 päeva tagasi



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar