No see ei saa ometi võimalik olla! Väljas on november ehk lörtsi kallab lohutamatult hallist taevast. Ja veel täna hommikul kuulsin pealt kahekõnet teemal - kas on juba seda tõelist kevadelõhna tunda? Kus sa sellega.
Muidu... Muidu on nii, et Jutik on kodus haige ja minul süda valutab. Vastik siin tööl sitsida. Eile vaatasime üheskoos lõpuks "Mootorrattapäevikuid", mis mulle juba kaks aastat tagasi huvitav tundus. Üllatavalt madala profiiliga, südamest inimlik film. Ei mingit suurejoonelist Ernesto Che Guevara revolutsioonilist tegevust, ainult kaks noort meest rändamas mööda Lõuna-Ameerikat. Juhukohtumised tavaliste inimestega võivad sinu maailmavaadet tundmatuseni muuta. Guevara reisikaaslane oli tänaseni Kuubas elav Alberto Granado
Filmi tõlge oli pea sama jube kui hiljuti meedias kajastamist leidnud "Olla Stanley Kubricku" oma. DVD väljaandja vist sama kah. See viimane film ootab muuseas meil ikka veel kodus vaatamist.
Päris hea vist
-
Huvitav, kas nüüd on jälle see olukord, kus on suht hea olla, elu tundub
vahetute hirmsate probleemideta, nii et julgen end natuke sirutada, õlgu
ragista...
1 päev tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar