Minu uued koduloomad

Tegin täna töölaua taga istudes päris hämmastava avastuse, kui jäin põrnitsema ühte oma kahest veetaimeakvaariumist. Nimelt kihas seal mingi elu. Kihas on muidugi palju öeldud - aga no roomas ringi. Ma just vaatasin ja tundsin süümekat, et olen komandeeringus nii pikalt ära olnud ja nad hooletusse jätnud. Vee oleks pidanud ära vahetame eelmisel neljapäeval. Aga iga asi on millekski hea.
Tänu sellele hooletusele sai juhtuda see, et minu akvaariumis on nüüd ka loomakesed - teod. Nägin neid alguses 4 tükki - 1 suurem ja kolm imepisikest. Kui suurt poleks olnud, siis ma ehk polekski neid märganud ja nad oleks koos vana veega kraanikausist alla läinud. Nüüd said nad võimaluse suuremaks kasvada ja nii ma neid nägingi.
Tigu pole mulle kunagi eriti võluv loom tundunud. Kui võrrelda teda näiteks minu vanade lapsepõlvearmastuste konna ja vihmaussiga. Samas pole nad ka kunagi minus sellist jälestust tekitanud kui sajajalgne ja verekaan. Sellised vahepealsed. Aga täna ma tabasin end mitu korda võlutult jälgimas, kuid see suurem olend akvaariumi uudistas ja tundlaid liigutas. Pisemaid nägin 2 - ehk üks siiski läks tänase veevahetusega kaotsi. Hoolimata minu ettevaatlikkusest.
Ega ma ei tea, et kas see on hea asi, et ma Hortesest veetaimi ostes sain pealekauba teod. On see hukk minu niigi kiratsevatele veetaimedele - pannakse nahka? Või just ... teistpidi?