Kohatu hommik

Pärast lühikest und ärgates kipuvad asjad peost pudenema. Shampoonipudel ja sööginõud. Bussis vihastan Päevalehe peale, milles keegi spordiasjatundja Vancouveri taliolümpiast kirjutades mainib muuhulgas ka müütilisi Montreali talimänge 1974. aastal. Kirjalikud allikad on sellisest võistlusest seni vaikinud. Järgmiseks jään sealsamas bussis pikalt huvitavat neidu silmitsema ning sõidan mööda peatusest, kus maha pidin minema. Ning lõpetuseks avastan töötrepist üles tulles, et mul pole ID-kaarti kaasas. Nojah, eile ju andsin siinsamas kabinetis digiallkirja ja siia ta mul jäi. Mitu korda ma vahepeal ühistransporti jõudsingi kasutada?
Ja ometi, kõigest hoolimata, on ütlemata rahulik olla.