Jõudsin Leo Kunnase kosmoseodüsseiaga nüüd lõpule. Peamiselt andeka sõjastrateegiaga alustanud, lõpetab ta konservatiivse ühistegeliku humanistina. Öeldes, et inimeste mood oma liigikaaslasi tappa asetab meid tsivilisatsioonide seas õige madalale pulgale. Põhjusena, miks nn hallinäolised tulnukad inimkonda hävitada püüdsid, toob ta seejuures abordi. Tulnukad olla nimelt arvanud, et nii metsikud tegelased, kes looteid tapavad, pole edasi eksisteerimist väärt. Ja individualismi Gort Ashryn ülemäära ei väärtusta - pigem kogukondlikku range distsipliiniga ühiskonnakorraldust. Demokraatia kärab ka, kuid targal eliidil põhinev monarhism pole paha.
Ühtib Gort Ashryni käsitlus ka Riigikokku kandideeriva poliitiku Leo Kunnase arusaamadega? Mõneti vist jah nagu tema 17 otsustavast tegurist välja võib lugeda. Mina muidugi ei mõista, kuidas ühitada kodanikuühiskonda põhiseaduspatriotismiga. Aga eks säärast platvormi, mis üritab olla ühtaegu marurahvuslik, roheline, sotsiaalne, majanduslikku edu ja kõva kätt väärtustav, populismiks nimetataksegi. Konservatiivset humanisti hindaksin valimistel kõrgemalt kui meest, kes lubab ühtaegu kaitsetahet kasvatada ning tööpuudust vähendada.
200 killukest “Minu…” sarja raamatu nr 200 puhul, vol. 22: meenutab Kudrun
-
Mälestuste teatepulk läheb edasi kunstnik Kudrun Vungi kätte. 164.
Alustasin Petrone Prindile “Minu-sarja” reisiraamatute jaoks maakaartide
joonistamist ...
3 tundi tagasi



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar