14.1.11

Ootamatu küberelamus

Mõtlesime peale pikka töönädalat, et läheks üle hulga aja kinno. Sai seda kava siis Vapiano bolognesede kõrvale üht- ja teistpidi uuritud, aga ei olnud sobival ajal midagi pilkupüüdvat. Läksin siis täiesti ootusteta vaatama suvalist 3D filmi nimega Tron:Pärand. Ja sain ootamatult positiivse elamuse.
Tegemist on mingisuguse jätkuosaga arvutimängufilmile aastast 1982, mida ma muidugi kunagi näinud pole. Aga ei sest midagi. Jeff Bridges on alati vaatamist väärt, pole ka ülemäärast verd ega taplust. Aeg-ajalt mõned võitluslikud arvutiprogrammid vaid purunevad kildudeks ning peetakse päris vaimukalt välja mõeldud disketivõitlusi.
3D on tegelikult üpris üleliigne, palju need prillid juurde ei anna. Seda päris toredat arvutigraafikat vaataks rahulikult kahetasandilisenagi. Filmis läheb poeg kübermaailma kauakadunud isa otsima. Ning osutub muidugi hetkega superkangelase mõõtu võitlejaks. Ei puudu vaatamisväärt neiu täiusliku arvutiprogrammina ega kurja sepitsevad vihavaenlased.
Üldpilt siiski hämmastavalt vaadatav. Kes mõne küberulmeka kunagi läbi lugenud, võiks isegi soovitada.

1 kommentaar:

Oop ütles ...

Vana "Tron" on ysna klassikaline asi, hariduse mõttes soovitan ära vaadata. :)