Pöff 2013: Armastus on täiuslik roim

Kummaline Šveitsi mõrvalugu. Tegevus toimub tänapäeval, kuid filmi õhkkond viitab justkui mingile kadunud ajale, võib-olla seitsmekümnendatele aastatele. Igal juhul tundub filmis kujutatu praegusest elust palju vähem fragmentaarne ja tegelased ei keskendu niivõrd elamustele või tarbimisele, rohkem isikliku mõnu ja heaolu maksimeerimisele. Kiirustamata, ringi tõmblemata. See ei ole ju tänapäev, oh ei.
Mathieu Amalric kehastab väga võluvalt kirjandusprofessor Marci, kes on just selline tänapäeva ühiskonda sobimatu mees. Suudab puht intellektuaalse võimekusega leiva lauale tuua, ilma ülemäära pingutamata. Seega on võimalik keskenduda iseendale. Ja seda Marc ka teeb. Ultramodernne ülikool täis noori neide, kummaline suhe õega, kellega Marc koos alpimajakeses elutsev, pidev suitsunälg ja nii läbi terve filmi. Mees, kes saab mõelda peamiselt ainult iseendale.
Samas saab juba alguses selgeks, et Marcis on peidus pimedam pool. Tema juures rõõmsalt aega veetnud naisüliõpilane kaob. Alpides on veidrad augud (sinna võib sisse kukkuda või midagi sisse poetada). Marci igivana maastur pimedatel kurvilistel mägiteedel. Veider romaan kadunud tüdruku kauni kasuemaga.
Loo lahendus on siiski parasjagu ootamatu. Vaatajal lastakse harjuda rahuliku tempoga, lastakse peategelasega koos elu nautida. Alles filmi lõpupoole hakkad aimama, et nii see ei jää.
Üks huvitavamaid filme, mida olen sel aastal näinud. Veidi nagu teisest ajastust ja ehk just seetõttu kummaliselt paeluv.
http://2013.poff.ee/est/filmid/programmid.p/panoraam-1/armastus-on-tiuslik-roim