Pöff 2013: Möödanik

Iraanlane Fahradi on teinud lummava filmi igapäevastest asjadest. Hämmastav kui kaasahaarav võib olla lugu, kus inimesed lihtsalt elavad oma elu, ei jõuta jalustrabavate pööreteni ega leita elumuredele ka mingit ühest ja selget lahendust.
Üks mees saabub nelja-aastase vaheaja järel Teheranist Pariisi, et lahutada oma abielu. Prantslanna, kelle juurest ta kunagi lahkus, on leidnud vahepeal uue elukaaslase. Lugu pole aga lihtne. Naise uue elukaaslase abikaasa on elus, kuid lebab pärast nihu läinud enesetapukatset haiglas koomas. Kas ta üritas end mehe uue armastuse tõttu tappa? Neil on väike poeg. Peategelasest iraanlase esialgu veel seaduslikul abikaasal on aga omakorda kaks tütart - kumbki neist pole aga nende ühine laps.
Ühesõnaga saabub üks mees tõelisesse suhete sahipuntrasse. Ta käib koos naisega kohtuniku juures ja lahutab abielu. Nüüd ei seo teda selle perekonnaga ametlikult enam midagi. Ja ometi pole see nii. Naise tütred on talle ikka veel lähedased, eriti vanem tütar, kes ema uue elukaaslasega sugugi läbi ei saa, eelmist meest aga kõrgelt hindab. Iraanlane teeb lootusetuna tunduva katse enne lahkumist tüdrukut aidata ja ühtlasi senistele suhetele punkt panna. See veidi õnnestub, veidi mitte. Nagu elus ikka, on kõik ütlemata keeruline.
Mulle meeldis selle filmi rahulik tempo ja inimlik keel. Ei mingeid liialdusi, ei pingutatud huumorit ega üleliigset süngust. Ja - mis seal salata - näitlejad on kenad ja saavad oma rollidega hästi toime. Selle igapäevaselt valusa loo jälgimine on väga hea viis oma elust paar tundi kulutada.
http://2013.poff.ee/est/filmid/programmid.p/panoraam-1/mdanik