PÖFF 2014: Ammukadunud varjud

Hiina film "Punane amneesia" jutustab esmapilgul rahuliku loo vananevast naisest, kes üritab pärast abikaasa surma iseseisvalt hakkama saada. Mitte oma kahte väga erinevat poega liigselt koormates, aga samas siiski igal sammul nende ellu sekkudes. Selline tavaline ema värk. Ikka vaja ootamatult sisse sadada, et sooja toitu keeta või nii. Filmis on palju armsaid pisidetaile. Näiteks, kuidas vanaproua kodust väljudes suurte raskuste kiuste kõik juhtmed seinast välja kisub, et nad siis naastes jälle stepslisse toppida. Või igaõhtune rituaal elektrilise jalavanniga.
Aga peagi hakkavad juhtuma kummalised asjad. Keegi tundmatu asub tavapärast elu segama - helistades järelejätmatult ja toru otsas vaikides. Või siis lendab proua aknasse öösel kivi. Peategelane hakkab aimama, et kuidagi on need lood seotud ammukadunud aegadega. Kultuurirevolutsiooniaegse Hiinaga kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel kui inimesed väsimatult kommunismi ehitasid. Näiliselt väsimatult. Tollased sündmused kauges provintsis jõuavad otsaga tänapäeva kapitalismist hullunud Pekingisse. Vanaproua peab veelkord enda kunagi tehtud ülekohtule otsa vaatama.
Võluvast perefilmist traagikasse. Sugugi mitte nii lihtne lugu kui esmalt paistab.
http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/18-valitud-teost/punane-amneesia