PÖFF 2014: Kõige aeglasema tempoga gay-film

Araabia, antud juhul Maroko, algupäraga film, milles kujutatakse homoseksuaalseid suhteid, on kahtlemata erakordne. "Päästearmee" on aga paraku minu jaoks veidi liiga uimane ja aeglase kulgemisega, et oleksin suutnud teda kõigest hingest nautida. Kujutatakse teismelise poisi elu kusagil Casablanca kolkas. Poiss on gay, üks paljudest kogukonnast, aga loomulikult ei tohi seda keegi näha ega teada. Nii need laisad päevad mööduvad vendade ja õdede ning ema-isa seltsis, kes poissi iial mõistma ei hakka. Aeg-ajalt hellusehetked kusagil plangu taga. Kurb, aga ettearvatav. Väga vaoshoitult esitatud ühiskonnakriitika, ilma selge lahenduseta.
Keset filmi toimub ootamatu hüpe tulevikku. Aega, mil poiss on täiskasvanuks saanud ja semmib kellegi rikka šveitslasega. Kas välismaalane on vaid pääsetee Euroopasse või midagi enamat, jääbki arusaamatuks. Varsti kõnnib noor marokolane igatahes mööda kõledat Genfi ja leiab ennast lõpuks päästearmee meestekodust. Sellest siis ka filmi nimi.
Mis meelde jääb, on üliaeglane tempo. Hinge see film ei poe, mõtlema paneb muidugi.

http://2014.poff.ee/est/filmid/programmid-1.p/eriprogramm-erinevad-sarnased/paastearmee