Vaiksed talvelõpupäevad

Talve lõppu ei jaksa ära oodata. Päevad mööduvad vaikselt. Kiisu on hommikul paar tundi liikvel, ikka rõdule ja tagasi tuppa, uuesti rõdule ja jälle tuppa. Siis viskab diivanile siruli ja jääb sinna tundideks lamesklema. Käpad püsti, hambad irves. Mõnus.
Jutik tegi eile Harku metsas pika-pika suusaringi. Ma jalutasin niisama. Üks keeras ringilt vasakule, teine paremale. Keskel saime kokku. Mõlemad olime kahe tunni järel surmväsinud. Vast tulevad kevadel jõuvarud tagasi? Ega muud loota pole.
Ühel pärastlõunal käisime Kunstihoones näitusel. Happy Together. Villu Jaanisoo "Oh Carol": kumm, heli, mootor. Lõõtsana liikuv must kummimass lumivalgel seinal. Nagu ilmutus. Pariisi 19. sajandi prostituutide kirjeldused. Ykon: the world may need more than our love.
Küll nad suusatavad seal telekas palju. Püssiga ja ilma. Hüppavad ka. Veerpalu võitis, Loitzl võitis, Northug võitis. Mis siis kurta kui nii kenasti läheb.

Unetu Oscaritund

Öösel ärkvel. Pro7 näitas Oscareid. Mõnusalt tagasihoidlik, pea vanamoodne tseremoonia sel aastal. Üllatavalt väikese lava taustal orkester, saalis muidugi tavapärane staaride paraad. Slumdog Millionaire'i parimaks filmiks kuulutamise järel tuli lavale kogu kohalolev filmimeeskond. Paarkümmend inimest - ehk rohkem. Kohe kui nad oma kohtadelt lahkusid, istusid asemele asendajad. Et saalis poleks näha ainsatki tühja kohta.
Akadeemia valiku kohta halba sõna öelda ei oska. Miljonärifilm oli konkurentidest olulisema globaalse sõnumiga, suutes samal ajal pakkuda mõistetavat ajaviidet kogu maailmale. Selline film peakski minu meelest Oscari vääriline olema. Sean Penn ja Kate Winslet jällegi tegid mõlemad erakordsed rollid. Mehikest väärt.

Võimalikud ja võimatud kokkupõrked

Keset Atlandi ookeani põrkasid kokku Briti ja Prantsusmaa tuumaallveelaevad.
Meanwhile, SNP Westminster leader Angus Robertson has called for a government statement.
"The Ministry of Defence needs to explain how it is possible for a submarine carrying weapons of mass destruction to collide with another submarine carrying weapons of mass destruction in the middle of the world's second-largest ocean," he said.
Ehh - miski pole siin ilmas võimatu. Kokkupõrget ei suutnud vältida ka satelliidid avakosmoses ega kogu kopsaka Hiiumaa kaks ainsat autot palju-palju aastaid tagasi. Kui see viimane lugu ka vaid legend on, elagu mu pärast rahus edasi.

Oscarite ootuses, vol 2

Vahepeal olen veel kahte parima filmi mehikese kandidaati näinud, mõni sõna kommentaariks.
"The Reader" vaatab ootamatu kandi pealt Saksamaa traagilisse ajalukku. Kusagil sõjajärgses Saksa linnas on teismelisel poisil lühikene armuafäär vanema naisega. Veidra ja erakliku, aga huvitaval kombel silmapaistva daamiga, kes töötab trammikonduktorina ning ihaldab lisaks seksile raamatute ettelugemist. Kui vahepeal ülikoolis juurat õppima asunud noormees naist uuesti kohtab, seisab too endise Gestapo vangivalvurina Lääne-Saksa kohtu all. Oma kirjaoskamatust tunnistada ta ei suuda, miks maksab rängalt kätte.
Intiimne ja imeilus film, mille puhul häirib õieti vaid üks asi. Miks nad seal inglise keeles räägivad ning miks peab peaosas olema just Kate Winslet? Aga samas miks ka mitte. Saksakeelsena ja kohalikus ruumis tuntud näitlejatega poleks see tähelepanuväärne film kaugeltki nii tuntuks saanud.
Meie kinodes jookseb nüüd juba mõnda aega "Benjamin Buttoni veider lugu". See on juba rohkem traditsioonilise Oscari-filmi moodi. Täiesti ebatõenäolisest inimesest saab üleelusuurune kangelane. Kõik on lugenud sellest peategelase tagurpidi elust: vanurist lapseks. Vahest pole seega ka imestada, et seda muinasjutulist elulugu ka ei kujutata just liiga realistlikult. Surivoodil daami viimne kahekõne tütrega: taustaks orkaan Katrina jõudmine New Orleansi, Benjamini suure armastuse uskumatu karjäär balletilavadel, väga ebatõepäraselt tunduv sõjaeelne Arhangelsk tühja hotelli, viina ja kalamarjaga ja miks mitte ka Benjamini koduks olev vanurite hooldekodu. Tegelikkus on selles muinasjutus üpris skemaatiline. Ses suhtes on kahju ka Brad Pitti üpris leigest rollisooritusest - tema peamiseks püüdluseks paistis olevat Benjamini iseendale truuks jätmine. Kui ta vanurist lapsena vaatas maailma tuima kindlusega hirmsasse tulevikku, siis pidi see jääma samaks kogu elu vältel.
Lisaks: kujutada vana inimest lapsena on märksa lihtsam kui noort näolappi vanurina.
Ma ei oleks ehk nii karm kui Guardiani kriitik Peter Bradshaw, aga midagi jäi sellest filmist puudu. Püüd kujutada erakordsust igas B. Buttoni eluseigas jättis ehk liiga vähe ruumi jõuda inimese endani.
P. Bradshaw arvates on muuseas saast ka The Reader.

Parempoolitsejad

Äripäev minu sorti leht ei ole. Netis olevat ta tasuline (kui kõik muu on tasuta) ja kollakaspunane paber on alati kuidagi eemaletõukavalt mõjunud. Lisaks on Äripäev muidugi õhukese (loe: olematu) riigi väsimatu propagandist. Kui iganes riigi käest palka saavale vaja kaikaga virutada, on Äripäev alati platsis.
Aga aeg-ajalt Vana-Posti Pätrikus lõunasööki oodates parema puudumisel lehitsen. Toimetajaveerg ei üllata millegagi. Keegi särasilmne neiu kirjutab innustunult, et on leidnud majandusprobleemidele geniaalse lahenduse: makse tuleb alandada! Nii olla teinud edukad ja toredad poliitikud Thatcher, Reagan ja Bush ning mis siis meiegi teisiti. Ameeriklased ja britid said madalate maksude õnne nautida, peame meiegi saama. Neiu paistab olevat sündinud Reagani teisel ametiajal ning üliliberaalse turumajanduse probleemidest pole ta nähtavasti midagi kuulnud.
Paar lehekülge edasi aga muutub ÄP poliitiline suunitlus kardinaalselt. Õigupoolest hakkan imestama juba esiküljel olevat kirstu silmitsedes. Maitsetu kujund, aga artikli sisuks lubatakse kaasatundlik ja inimlik. Äripäev? Hmm ongi - tõesti selline rohkem Õhtulehte sobiv nutulaul. Oli kord edukas ärimees, sattus võlgadesse ja tegi ahastuses enesetapu. Nüüd vana ema leinab ja poeg ootab isa koju. Märksõnad: hoolivuse puudumine ühiskonnas, keegi allakäigutrepil ei aita, edukultuse vohamine, läbikukkumine ei tule Eestis kõne allagi.
Mnjah. Otsustage nüüd ikka ära, hääd äripäevlased: tahate te maksuvaba olematut riiki või kõigist kodanikest hoolivat ühiskonda. Parem oleks juba mõista, et mõlemat ei saa.

Lihtsalt võrratu

Prantslane David-Ivar Herman Düne kirjutab imetoredaid intiimseid armastuslaule ja tema bändi Herman Düne album "Next Year In Zion" saab muudkui keerlema ning pöörlema minu erinevates plaadimasinates. Kaua, kaua. Ah küll elu tundub ilus jumalikku muusikat nautides!

Oscarite ootuses

Baftad kuulusid seekord Slumdog Millionaire'ile. Jänkide rahaga inglaste poolt Indias vändatud film on nüüd võitnud kõik olulisemad filmiauhinnad, mis enne Oscareid jagatakse. Laupäeval seda lugu lõpuks ise vaadates sain aru, miks.
Imepärasel moel miljonimängus peaauhinna võitva poisi lugu on võluvalt ehitatud film. Ta on just sobival määral meelelahutuslik, sisaldades samal ajal olulisel määral vägivalda, äärmist vaesust, piinamisi, reeturlikkust ja suuri tundeid. Slummipoisi uskumatud seiklused haaravad vaataja jäägitult ning filmi indialik lõpp täidab iga vaataja nõudmised.
Ja ega auhinnasadu Danny Boyle'i filmilt midagi ära ei võta. See on erakordne lugu, mis peaks igaühele elamuse pakkuma. Lapsnäitlejate mäng on lausa võrratu, ei tea mis nipiga neilt sellised rollid kätte on saadud? Ja India ülerahvastatud lootusetusest saab pildi ka inimene, kes eraklikust Eestist iialgi jalgagi ei tõsta. Tõepoolest: olgu sa kui vaene ja kui õudne su elu tahes - teadmisi korjad iga läbitud päevaga. Justkui imekombel saab sul nendest killukestest ühel päeval abi olema.
Aga jah - 20 miljonit ruupiat väärt küsimus seal miljonimängus. Kolmas musketär Dumas' romaanides Porthose ja Athose kõrval... Säärasest õnnest võivad meie mälumängurid vaid unistada. Mitte, et ma teaks, kas seda miljonimängu meil veel üldse toodetakse.
Teine seninähtud Oscari-kandidaat "Milk" Kalifornia esimesest avalikust gay-poliitikust ei ole ilmselt auhinnasajuks piisavalt laia haardega. Jänkide poliitikaelu veidrused on neile endale alati väga suurt huvi pakkunud, aga maailmale võib-olla vähem. Ehkki Harvey Milki erakordne lugu on vändatud väga armastusväärsel moel ning Sean Penn peaosas lausa võrratu. Eelarvamuste murdmiseks on vaja uskumatut tahtejõudu ja roppu moodi aega. On alati hiiglama kiiduväärt kui keegi kasvõi üritab. Ja ehkki Harvey Milki võidud olid lõpuks tahasihoidlikult kohalikud, tähistab ta paljude jänkide jaoks unustamatut sümbolit. Eks see film võiks ehk Eestiski väikest viisi äratuseks kujuneda. Kuigi sallivuse mõttes elame me 70-te Kalifornia kõrval justkui keskajas.
Igatahes on mõlemad nähtud filmid märkimisväärsed elamused.

Praha reisikiri

Paneme lõpuks siia üles jaanuari alguse kärekülma Praha märkmed. Koos tshehhi muusika ja Kristiani ema võrratute ajalooülevaadetega saab seda juttu soovi korral siit kuulata. Valides siis sealt nimekirjast 18. jaanuari saate. Muidugi soovitan soojalt ka kõiki teisi "Aja jälg kivis" lugusid.


***


Tänane Praha on euroopalik linn, mis ometi suutnud säilitada oma ajaloolise näo. Minu jaoks vist jätsid kõige sügavama mulje trammid. Praha on trammide linn. Üle kahekümne pika liini hargnevad linnakeskmest igas suunas. Ja paistab, et see on Praha elanike lemmikliiklusvahend, sest trammid on igal kellaajal rahvast täis. Minusugusele rohelise mõtteviisiga inimesele teeb muidugi suurt rõõmu, et tossupilvedesse mähkunud busse kesklinnas peaaegu ei märkagi. Rööbastransport ruulib, sest lisaks trammidele kihutavad maa all ringi metroorongid. Tramme sõidab Prahas igasuguseid. Päris uute moodsate kõrval ka arvukalt täpselt sellised, milliseid meie Tallinna tänavatelt juba kaheksakümnendatest mäletame. Ainult, et Prahas nad millegipärast mürisevad ja kolisevad vähem. Tramm on ka suurepärane viis linna näha. Astu sisse, sõida ja vaata ringi.



Praha lossile võib läheneda kahest suunast. Vltava jõe poolt tulles pead vaeva nägema tohutult pikka treppi mööda üles ronides. Karmi külma talveilmaga pole see mingi meelakkumine. Aga võimalik on ka näiteks trammiga jõe äärest mäkke üles sõita ja lossi tagumisest küljest sisse sammuda. Loss on tohutu hoonetekompleks, paraku tehakse sulle juba sissekäigu juures asuvas infopunktis selgeks, et ühe erandiga küsitakse iga sissekäigu juures raha. Selleks erandiks on lossi kohal kõrguv tohutu Püha Vituse katedraal.





Kui kümmekond aastat tagasi tekkis võimalus korra Prahasse sisse põigata, jättis katedraal mulle unustamatu mulje. Polnud varem nii suurt pühakoda näinud – ja seal viibides mõistsin, millist tohutut mõju ja jõudu kristlik kirik endast kunagi ühiskonnas kujutas. Vituse katedraal on tšehhide jaoks tohutu märgilise tähendusega ehitis. Hakati ju seda püstitama legendaarse Karl neljanda päevil 14. sajandil. Hiliskeskajal oli Praha korraks kristliku maailma keskpunkt. Ja ega seda pole unustatud. Mis siis, et Karl ja tema järglased katedraali valmis ei suutnud saada. Ikka räägib lossi teises uhkuses: vanas kuningapalees avatud ajaloonäitus ikka suure uhkusega just Karli ajastust. Sellest, kuidas Prahast maailmalinn sai ja paraku sellestki, kui lühidalt see kuldaeg sai kesta. Habsburgide ajastust ja tšehhide iseseisvuse kaotusest ei soovi need külmad keldrisaalid sugugi nii hoogsalt vesta.
Aga Püha Vituse katedraal sai päriselt valmis alles demokraatliku Tšehhoslovakkia ajal, 1920-l aastatel. Ja nüüd kõrgub ta Praha kohal justkui mälestusena sellest kui iidse paigaga on tegemist.

Tõtt öelda katedraali kõrval kahvatuvad veidi lossi teised arvukad pärlid - isegi igivana Püha Jüri basiilika. Siiski ei tohiks sealt läbi jalutamata jätta. Sest viibida üle tuhande aastas hoones ei saa iga päev.




Lossi aladel tasub põigata ka kuldsele tänavale, kus seisavad imetoredad väikesed 16. sajandi hooned. Miks pääs tänavale tasuline peab olema, jääb küll arusaamatuks. Majakestes pesitsevad nimelt suveniiripoekesed. Ehk siis sealt midagi ostes, maksad lausa kahekordset hinda.
Lossi kivitänavatel, kõrgete tornide vahel on imeline liikuda ka pimedal ajal.

***

Ühel hommikul sõitsime trammiga üle Cechuvi silla ja ronisime treppidest üles mäejalamile. Trepid olid libedavõitu, ühtegi turisti polnud kusagil näha ja külm näpistas ninast. Ometi muutus iga ülespoole viiva sammuga linnavaade aina uhkemaks. Letenske Sady pargis asub tohutu metronoom, üks Praha maamärke. Lähedalt vaadates tundub ta päris koleda rauakolakana, aga pimedalt Karli sillalt sinnapoole pilku heites on vasakule-paremale pendeldav post igati efektne vaatepilt. Kunagi asus samal kohal tohutusuur Jossif Stalini monument.






Selle aasta esimesed kuus kuud on Tshehhi vabariik Euroopa Liidu eesistuja. Sellepärast pole imestada, et metronoomi jalamit ehivad hetkel euroliidu tähelipp ja mitmel pool linnas märgatav tsehhide 2009. aasta eurosümboolika. Paljud ütlevad, et see sisevastuoludes Kesk-Euroopa riik ei saa suure liidu vedamisega hakkama. Küllap saab. Tsehhimaa on tõeline vana Euroopa pärl. Tagasi seal, kus on nende koht. Maailmajao liidrirollis.
Sealt kõrvalt Letenske Sadyst viib suvel ja sügisel kindlasti imeilus jalutuskäik Praha lossi juurde ja sealt edasi maalilisse Mala Strana linnaossa. Sealt saab kõistrammiga Petrini mäele sõita.





Umbes 290 meetri pealt tõusta 420 meetrini merepinnast. Selle lühikese sõiduga läks ilm palju kirbemaks, üleval olid puud kaunilt härmas.





Kui valget aega pisutki rohkem, on Petrini kandis kindlasti imetore jalutada ja ringi vaadata. Jälgisime just parajasti kuidas ülevalt alla ja alt üles sõitev köistramm teineteisest mööduvad. Üks jäi peatusesse seisma ja samal ajal seisatas allpool teinegi. Küllap nad ühe köie otsas liiguvad. Ning äkki on kaugel all linnas päikest näha. Esimene ja ainus kord nende päevade jooksul.

***

Üle Vltava viib kuninganimeline sild. Karli sild on vist tõesti Praha kõige olulisem sümbol. Kui mööda Karlova tänavat vanalinnast välja jalutad, kõrgub äkki su ees tohutu väravatorn ja selle taga vaatab vastu ootamatu avarus. Oled jõudnud Vltava äärde. Karli sild on niisiis loomulikult taas legendaarse Karl neljandaga seotud. Pikka aega ainus ühendustee linna kahe poole vahel, on ta täna turistide, kunstnike ja tänavakauplejate pärusmaa. Ometi ei saa sellest üle 500-meetrisest sillast kuidagi mööda minna kui Praha imesid tahad imetleda. Sealt on isegi hallil talvisel päeval igas suunas imeilus vaade. Isegi poole sillani ulatuvad renoveerimistööd ei vähenda seda uhket tunnet, mida seal kõndides tunned. Oled justkui astunud otse ajalukku.
Turismihooajal pole seal lihtsalt ruumi seisma jääda ja ümbritsevat linna endasse ahmida. Keset talve on liikumas siiski küllalt mõõdukalt rahvast. Nii jäädki ühe kolmekümnest barokk-kujust kõrvale seisma ja imetled pikki minuteid kõike kaunist ümberringi.

Karli silla Hradcany-poolses otsas asub maismaaga üpris kokku kasvanud Kampa saar. Õhtusel ajal imetore jalutamiskoht, kust suurema vaevata leiad üles midagi kodust ja tuttavat - sinimustvalge lipuga ehitud Eesti saatkonna.
Keset Prahat asub ka üks teine, Strelecky saar. Tema kohta meenub Prazske Uredni Noviny veergudel kunagi ilmunud sõnum: "Vigase patriotism. Eile pärast lõunat nägid Praha peatänavail käijad stseeni, mis annab suurepärase tunnistuse selle kohta, et sel suurel ja tõsisel ajal võivad ka meie rahva pojad hallipäise monarhi troonile suurimat ustavust ja truudust üles näidata. Paistab, nagu oleks jälle kätte jõudnud vanade kreeklaste ja roomlaste ajad, kus Mucius Scaevola laskis end lahingusse kanda, hoolimata oma põlevast käest. Üks vigane karkudega mees, keda vana emake jalutute käruga sõidutas, demonstreeris eile kujukalt oma kõige pühamaid tundeid ja püüdlusi. See tshehhi rahva poeg laskis end oma haigusest hoolimata vabatahtlikult sõjaväkke sõidutada, et anda oma elu ja jõud oma keisri eest."
Justament - proua Müllerova sõidutas vahvat sõdur Shvejki Strelecky saarele arstlikule läbivaatusele. Seal need maailmasõja juhtumised tal alguse saidki. Täna leiame pisikeselt saarelt eest talvisesse vaikusesse sumbunud välikohviku, spordiklubi ja tühjad pargirajad.
Seal samas Legii silla nurgal asub tore suur kohvik. Kavarna nagu tshehhid neid kutsuvad. Oligi aeg külma eest pakku pääseda. Kuum kummelitee sidruniga ja kadunud Austria-Ungari keisririigi mälestuseks üks suus sulav struudel.

***
Stare Mesto, vana koht ehk teisisõnu Praha vanalinn on muidugi iga turisti jaoks kohustuslik. Böömi kuulsat kristalli ja sama tunnustatud Tshehhi klaasi müüvad siin kümned kui mitte sajad poekesed. Võid leida ka imetoredaid marionettnukke või päris maitsekaid graafilisi lehti või siis 21. sajandi alguse lemmiksuveniire: külmkapimagneteid. Külmkapi saaks Prahas pakutavaga mitmekordselt ära katta.
Iga vanalinna tänav paistab Raekoja platsile välja viivat. Uhkele Praha linnale on see sobivalt suursugune väljak. Esimesena torkavad silma Jumalaema kiriku Tyni ees kaksiktornid. Pimedas tunduvad nood tõeliselt muinasjutulised – nagu mõnest Disney stuudio kauni printsessi ja jõhkra koletise filmist pärit. Kirik ise on hiiglaslik, aga ühtegi võimalust sisse kiigata ei paista. Küll asub otse nurga juures tore pitsarestoran, kus ühel õhtul lasanjet sõin. Itaalia või Hiina köök on Prahas märgatavalt odavam kui Tshehhi enda oma. Vanalinnas vähemalt küll.
Ühel õhtul võtsime siiski kätte ja astusime sisse otse raeplatsil asuvasse kvaliteetrestorani. Kelner Karli olid oma teenindavatele laudadele lausa iseenda fotod asetanud. Kahtlemata hästi edev mees, aga tema teeninduse kohta ühtegi halba sõna küll öelda ei saa. Ja toit lausa sulas suus. Staremesto restoran tasub külastamist.
Turisti tõmbab platsi ääres kõige rohkem ligi vanalinna raekoda. Igal täistunnil koguneb inimmass astronoomilise kella juurde kellamängu vaatama. Pöörlevad kujukesed ütlevad fotoaparaatidele ükshaaval tere ja pisike luukere annab heleda kõlinaga märku, et käes on keskpäev.

Raekoja torni tasub kindlasti külastada. Trepist ronima ei peagi – valida on lifti ja pika kaldtee vahel. Ülevalt avaneb linnale veel üks imeilus vaade. Ja äkki avastad, et kõik tundub nõnda tuttav. Kitsad tänavad, punased katused. Muidugi – just nagu Tallinnas. Ainult mõõtudelt ja kirikutornide hulgalt on Praha vanalinn kaugelt suurem ja uhkem. Seal üleval kahetsed taaskord, et ilm nõnda hall ja udune. Ning valmistad 20-kroonise masinaga endale ise mälestusmündi.

Stare Mestos asub ka juudi kvartal. Väikesel alal pea kümme erineva suuruse ja tähtsusega sünagoogi. Veidi kõrgemal kohal juudi surnuaed - hauakivi toetamas hauakivi vastu. Juudi kvartal on täis viiteid kirjanik Franz Kafkale, kes sealkandis elas ja töötas.

Nove mestost rääkides – uus koht pole muidugi enam kaugeltki uus. Karl neljas, seesama tshehhide ajaloo kõige uhkem valitseja, andis käsu see linnaosa ehitada juba 14. sajandi keskpaiku kui Stare Mesto kitsaks jäi. Seepärast – ega sealsed hooned vanalinna omadest palju erinegi. Tänavad on lihtsalt laiemad, paljud neist mõeldud üksnes jalakäijatele. Kuhu muudki liiklust lubatakse, seal vuravad peamiselt ikka trammid.
Vaclavi väljak – tegelikult pigem lai bulvar kui plats – on Nove Mesto keskne koht. Siin jalutavad Praha elanikud õhtuti ja ostavad veel jõulukaunistustega putkadest kõige odavamat sooja toitu, mis siinmail saada. Hamburgereid ja hot doge loomulikult.
Vaclavi väljaku nurga taga asub üks tore väike kirik, mille taga asub imearmas väike roosiaed. Seda paigakest tuleb veidi otsida, aga see tasub ennast ära. Keset talve roosid muidugi ei õitse, aga ette kujutada siinset ilu võib praegugi.
Vaclavi väljaku ühes otsas kõrgub rahvusmuuseum ja tema ees Püha Vaclavi ratsamonument. Külm tuul tõmbab läbi ja lihtsalt peab kõrvalasuvast rahvast murdu täis McDonaldsist ühe tee tellima. Nii kohtuvad siingi vana ja uus, iidne kultuur ja tänapäeva piirideta kommerts.
Nove Mestost leiab mitu suurt kaubamaja. Rahvusvahelistest kettidest nagu Tesco või Debenhams. Aga sisse astudes tekitavad nad pettumuse. Poodides pole ruumi liikuda, müüjaid on vähe ja needki aeglased ja ülekoormatud, sabad pikad. Veepudeli ja saiakese ostmiseks läheb pool tundi, muusikapoes ei paista aga võimalust olevat plaadi eest ühtegi kassase maksta.

361 tundmatut tsivilatsiooni

Teadlane Duncan arvab, et universumis peab vähemalt 361 intelligentset eluvormi pesitsema. Aga võib-olla on neid ka 38000. Kontakti me nendega tõenäoliselt ei saa ja võib-olla ei taha nad meist midagi teada.   

Karvane nostalgia

John Coghlan (trummide taga) on jumalik kuju.

Mustvalge õhtu kauni tütarlapsega

Miranda Lee Richardsit üritatakse kuuekümnendate imidzhiga müüa. Ilus tüdruk, laulud hääd. Mis õnn on olla noor.

Kiire lõpu võimalikkusest

Hommikul lõõtsutasin mis hirmus. Nõud pesta, kassile süüa-juua anda, habe ajada, vetsus käia, asjad kotti panna, prügi väljaviimiseks kokku korjata. Väljas tundus harjumatult valge. Pole ju kombeks talvel valgel ajal liikuda. Pool üheksa on minu jaoks väga hiline aeg kodust lahkumiseks.
Jõuan siis keel vesti peal bussipeatusesse. Ei kedagi, ei midagi. Sõiduplaan postil ütleb, et eelmine läks pool tundi tagasi, järgmiseni läheb veel kah nii mõnikümmend minutit. Tore on. Kes kurat muudab keset talve busside sõiduplaani ja miks? Kindad kätte, müts pähe, jalad selga ja libisedes ning vandudes kilomeeter-paar jala teise numbriga bussi peale. Isegi ootamatult ruttu jõudsin tööle.
Ja siin nüüd loen, et Obama tahab 80 protsenti USA ja Venemaa tuumalõhkepeadest hävitada. Paarkümmend aastat tagasi oleks see olnud ainus uudis, millel mingisugust tähtsust. Täna ei huvita pingelõdvendus enam kedagi. Millal sina viimati sellele mõtlesid, et maailmas on endiselt piisavalt tuumapomme, et kogu elu hävitada? Kiiremini kui globaalne soojenemine ninagi jõuab nuusata.
Kui Obama sellise lepingu sõlmida võtaks ja lõhkepeade lahtivõtmise tõestatult ellu suudetaks viia, oleks ta juba väärt maani kummardust. Pärast pikki külmunud aastaid midagi kusagil liigub.

Taevasse abi järele???

Contra eeskujul lõbutsesime Google Translate'ga. Tulemused tõid naerust pisara silma. Kommentaarides soovitati tõlkida läbi inglise keele Ansipi lemmiklauset :) Tulemused:

tule taevas appi > inglise keelde > to the heavens for help
to the heavens for help > eesti keelde > Euroopa taevas appi

või siis

taevas tule appi > inglise keelde > the sky to help a
the sky to help a > eesti keelde > taevas, et aidata

Üks tore lõik Punamütsikest läbi filipiini keele:

Ema annab Punamütsikesele korvikese kookide ja mahlajoogiga ja palub teel vanaema juurde ettevaatlik olla.Teel kohtab Punamütsike kurja Hunti, kes oleks hea meelega kohe Punamütsikese pintslisse pistnud, aga pelgab Puuraidurit. Kavalusega meelitab ta tüdruku käest välja, et see on teel vanaema juurde.Kui Hunt on Vanaema ja Punamütsikese alla neelanud, on ta kõht kõrge nagu mägi. Hunt jääb Vanaema voodisse magama. Vali norskamine äratab Puuraiduri tähelepanu, kes metsas tööd teeb. Mees taipab, mis on juhtunud ja päästab Hundi kõhust nii Punamütsikese kui Vanaema.

Mom ay nagbibigay sa Punamütsikesele korvikese cakes at mahlajoogiga ng lola at humihingi na marinig ang mga pag-iingat olla.Teel Punamütsike ang masama lobo, na magiging masaya na agad-agad na brotsa Punamütsikese pistnud, ngunit takot Puuraidurit. Wiles upang maakit ang mga batang babae ng kamay, na ito ay sa kanyang paraan upang ang mga lola. Kung Hunt ay isang lola at Punamütsikese swallowed, ito ay ang abdomen, tulad ng isang mataas na bundok. Grandma Hunt ay sa kama tulog. Pumili ng Puuraiduri hilik attracts pansin, na ang trabaho ng mga kagubatan. Taipab tao, na ang kaso sa parehong sa sikmura at makakatipid Hundi Punamütsikese kaysa Grandma.

Ja tagasi eesti keelde:
Ema annab Punamütsikesele korvikese kookide ja mahlajoogiga et vanaema ja palub, et kuulda oma hoole olla.Teel Punamütsike halb hunt, hea meelega kohe harja Punamütsikese pistnud, kuid hirm Puuraidurit. Wiles meelitada tüdruku kätte, on teel, et vanaema. Kui Hunt on Vanaema ja Punamütsikese alla neelata, siis on kõht, nagu kõrge mägi. Vanaema Hunt oli voodis magada. Vali Puuraiduri norskamine äratab tähelepanu okupatsiooni metsamaad. Taipab inimesed, see on nii nii mao ja salvestab Hundi Punamütsikese kui vanaema.


Läbi hindi keele:

माँ दादी द्वारा Punamütsikesele korvikese केक और mahlajoogiga देता है और जो तत्काल Punamütsikese pistnud ब्रश करने के लिए खुश होगी दुष्ट भेड़िया, Punamütsike ने सावधानी olla.Teel सुनने के लिए पूछता है, लेकिन भय Puuraidurit. Wiles, कि वह दादी माँ को अपने रास्ते में है उस लड़की के हाथ को आकर्षित करने के लिए. यदि हंट एक दादी और Punamütsikese निगल लिया है, यह एक ऊंचे पहाड़ जैसे पेट, है. दादी हंट बिस्तर में सो रही है. Puuraiduri खर्राटे ले चुनें जो जंगल का काम करता है ध्यान आकर्षित हो रहे हैं. कहा कि दोनों के पेट और दादी से भी हुंडी Punamütsikese बचाता में मामला है Taipab आदमी,.

Ja tagasi eesti keelde:
Ema ja vanaema poolt Punamütsikesele korvikese Mahlajoogiga annab kooki ja harja kohe Punamütsikese pistnud will paha hunt, Punamütsike OllalTeel hoolikalt ära kuulata, vaid hirm Puuraidurit. Temput, et vanaema on tema viis tüdruku küljest meelitada. Allaneelamisel Punamütsikese vanaema ja hunt, see on mao nagu suur mägi, see on. Vanaema on magab voodi Hunt. Vali paljususeni Puuraiduri norskamine teosed on panustanud tähelepanu. Vanaema ütles, et nii magu ja ka arve kaitseb küsimust Punamütsikese Taipab mees.

Läbi tai keele viimane lõik:

หากล่าเป็นคุณย่าและ Punamütsikese swallowed เป็น abdomen เช่นขุนเขา. อัยกีล่านอนหลับอยู่ใน. เลือก Puuraiduri กรนดึงดูดความสนใจซึ่งทำให้การทำงานของป่า. Taipab มนุษย์ที่เป็นกรณีทั้งในท้องและประหยัด Hundi Punamütsikese กว่าอัยกี.

Ja tagasi eesti keelde:
Kui jahi ja vanaema. Abdomen Punamütsikese allaneelatuna nagu suur mägi. Vanaema magab jahil. Valige Puuraiduri norskama kaebus, mis muudab töö metsas. Taipab inimeste puhul kulla ja salvestada Hundi Punamütsikese kui vanaema.

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele läbi heebrea keele

Originaal:
Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma".

Heebrea keeles:
אסטוניה אומה לא איבדו במהלך השנים לאחר העצמאות, כדי לזרז את. הדור הבא קורה לה סוד מקווים כי, למרות orjaööst עיוור וזרים העמים vägivallavalitsusest שוב את הזמן בו "כל pirrud שני גם פגע עצה אבוקה" וכי "פעם מגיעה הביתה Kalev ילדיהם להביא מזל."

Ja tagasi eesti keelde:
Eesti rahvas ei kaoks aastal pärast iseseisvumist, et kiirendada. Järgmine generatsioon läheb tema salajane lootus, et hoolimata Orjaööst pimedad ja välismaiste rahvaste Vägivallavalitsusest uuesti ajal, et "kõik Pirrud ka tabas kaks põletatavate Vihje" ja et "aeg on koju Kalev lapsi saada õnnelik."


Tai keele kaudu tõlge:
Tülitsesid ja riidlesid, elasid nagu kass ja koer, aga lahku ka ei läinud.
วิวาทและตีฝีปากตามแมวและสุนัขอาศัยอยู่แต่ยังไม่ได้ออกจากติดตาม.
Tüli ja Nahistella nagu kassid ja koerad, kuid ei ela välja teele.

Kreeka keele kaudu:
Nähes kaaslase hoiatavat ilmet neelas ta sõna kiiresti alla.
Βλέποντας την εμφάνιση του αποτρεπτικού mate μιλήσω σύντομα χελιδόνια που προβλέπονται
Nähes välimuse hoiatusseadmete tüürimees rääkida kiiresti allaneelamine tingimusel.

Heebrea keele kaudu:
לראות את המבט הרתעה חבר לדבר בקרוב swallows אותו
Vt perspektiivi hoiatav rääkida sõbrale Allaneelamine kirjas kiiresti