Oscarite ootuses

Baftad kuulusid seekord Slumdog Millionaire'ile. Jänkide rahaga inglaste poolt Indias vändatud film on nüüd võitnud kõik olulisemad filmiauhinnad, mis enne Oscareid jagatakse. Laupäeval seda lugu lõpuks ise vaadates sain aru, miks.
Imepärasel moel miljonimängus peaauhinna võitva poisi lugu on võluvalt ehitatud film. Ta on just sobival määral meelelahutuslik, sisaldades samal ajal olulisel määral vägivalda, äärmist vaesust, piinamisi, reeturlikkust ja suuri tundeid. Slummipoisi uskumatud seiklused haaravad vaataja jäägitult ning filmi indialik lõpp täidab iga vaataja nõudmised.
Ja ega auhinnasadu Danny Boyle'i filmilt midagi ära ei võta. See on erakordne lugu, mis peaks igaühele elamuse pakkuma. Lapsnäitlejate mäng on lausa võrratu, ei tea mis nipiga neilt sellised rollid kätte on saadud? Ja India ülerahvastatud lootusetusest saab pildi ka inimene, kes eraklikust Eestist iialgi jalgagi ei tõsta. Tõepoolest: olgu sa kui vaene ja kui õudne su elu tahes - teadmisi korjad iga läbitud päevaga. Justkui imekombel saab sul nendest killukestest ühel päeval abi olema.
Aga jah - 20 miljonit ruupiat väärt küsimus seal miljonimängus. Kolmas musketär Dumas' romaanides Porthose ja Athose kõrval... Säärasest õnnest võivad meie mälumängurid vaid unistada. Mitte, et ma teaks, kas seda miljonimängu meil veel üldse toodetakse.
Teine seninähtud Oscari-kandidaat "Milk" Kalifornia esimesest avalikust gay-poliitikust ei ole ilmselt auhinnasajuks piisavalt laia haardega. Jänkide poliitikaelu veidrused on neile endale alati väga suurt huvi pakkunud, aga maailmale võib-olla vähem. Ehkki Harvey Milki erakordne lugu on vändatud väga armastusväärsel moel ning Sean Penn peaosas lausa võrratu. Eelarvamuste murdmiseks on vaja uskumatut tahtejõudu ja roppu moodi aega. On alati hiiglama kiiduväärt kui keegi kasvõi üritab. Ja ehkki Harvey Milki võidud olid lõpuks tahasihoidlikult kohalikud, tähistab ta paljude jänkide jaoks unustamatut sümbolit. Eks see film võiks ehk Eestiski väikest viisi äratuseks kujuneda. Kuigi sallivuse mõttes elame me 70-te Kalifornia kõrval justkui keskajas.
Igatahes on mõlemad nähtud filmid märkimisväärsed elamused.