Vaiksed talvelõpupäevad

Talve lõppu ei jaksa ära oodata. Päevad mööduvad vaikselt. Kiisu on hommikul paar tundi liikvel, ikka rõdule ja tagasi tuppa, uuesti rõdule ja jälle tuppa. Siis viskab diivanile siruli ja jääb sinna tundideks lamesklema. Käpad püsti, hambad irves. Mõnus.
Jutik tegi eile Harku metsas pika-pika suusaringi. Ma jalutasin niisama. Üks keeras ringilt vasakule, teine paremale. Keskel saime kokku. Mõlemad olime kahe tunni järel surmväsinud. Vast tulevad kevadel jõuvarud tagasi? Ega muud loota pole.
Ühel pärastlõunal käisime Kunstihoones näitusel. Happy Together. Villu Jaanisoo "Oh Carol": kumm, heli, mootor. Lõõtsana liikuv must kummimass lumivalgel seinal. Nagu ilmutus. Pariisi 19. sajandi prostituutide kirjeldused. Ykon: the world may need more than our love.
Küll nad suusatavad seal telekas palju. Püssiga ja ilma. Hüppavad ka. Veerpalu võitis, Loitzl võitis, Northug võitis. Mis siis kurta kui nii kenasti läheb.