Parempoolitsejad

Äripäev minu sorti leht ei ole. Netis olevat ta tasuline (kui kõik muu on tasuta) ja kollakaspunane paber on alati kuidagi eemaletõukavalt mõjunud. Lisaks on Äripäev muidugi õhukese (loe: olematu) riigi väsimatu propagandist. Kui iganes riigi käest palka saavale vaja kaikaga virutada, on Äripäev alati platsis.
Aga aeg-ajalt Vana-Posti Pätrikus lõunasööki oodates parema puudumisel lehitsen. Toimetajaveerg ei üllata millegagi. Keegi särasilmne neiu kirjutab innustunult, et on leidnud majandusprobleemidele geniaalse lahenduse: makse tuleb alandada! Nii olla teinud edukad ja toredad poliitikud Thatcher, Reagan ja Bush ning mis siis meiegi teisiti. Ameeriklased ja britid said madalate maksude õnne nautida, peame meiegi saama. Neiu paistab olevat sündinud Reagani teisel ametiajal ning üliliberaalse turumajanduse probleemidest pole ta nähtavasti midagi kuulnud.
Paar lehekülge edasi aga muutub ÄP poliitiline suunitlus kardinaalselt. Õigupoolest hakkan imestama juba esiküljel olevat kirstu silmitsedes. Maitsetu kujund, aga artikli sisuks lubatakse kaasatundlik ja inimlik. Äripäev? Hmm ongi - tõesti selline rohkem Õhtulehte sobiv nutulaul. Oli kord edukas ärimees, sattus võlgadesse ja tegi ahastuses enesetapu. Nüüd vana ema leinab ja poeg ootab isa koju. Märksõnad: hoolivuse puudumine ühiskonnas, keegi allakäigutrepil ei aita, edukultuse vohamine, läbikukkumine ei tule Eestis kõne allagi.
Mnjah. Otsustage nüüd ikka ära, hääd äripäevlased: tahate te maksuvaba olematut riiki või kõigist kodanikest hoolivat ühiskonda. Parem oleks juba mõista, et mõlemat ei saa.