Ümbrikurevolutsioon

Hajameelne pajatab rohelisest revolutsioonist Rapla üldkogul. Mulle jääb seal kogetu rohkem meelde ümbrikurevolutsioonina. Vaimustav vaatepilt kui pärast volitamise keelustamist ümbrikehunnik lae alla kerkis, on praegugi silme ees. Vist meie suurim võit pärast kolme aastat tulutut üritamist. Hääletusmandaatideks olid nimelt kaks kokkukleebitud ümbrikku. Väga säästlik ja tagasihoidlik lahendus.
Aga mis seal Raplas siis õigupoolest toimus? Päevaleht räägib anarhiast, Postimees mässust. Tegelikult polnud kumbagi. Strandbergi ajajärk sai lihtsalt selleks korraks läbi. Jah, see oli ühe seltskonna kindlameelse ja pikaajalise töö tulemus. Aga ega need inimesed pole erakonnas mingid uustulnukad. Volikogus oli enamus juba varemgi ja oluline esindatus ka juhatuses. Lihtsalt seekord tehti piisavalt põhjalik eeltöö.
Hoopis tähtsam on nüüd juba mõelda, mis edasi saab. Avalikkus tahab erakondade eesotsas võimukat ja sharmantset isakest näha. Sellist roheliste uuest juhatusest küll ei leia. Avalikkus ootab selget sõnumit, oleme me koalitsioonis või opositsioonis. Selleks on ehk nüüd veidi paremad võimalused. Avalikkus ootab seda teistsugust poliitilist kultuuri, millest rohelised kunagi rääkisid. Kui suuremad segadused möödas, näitame ehk sedagi.
Kõige tähtsam on kommunikatsioon. Roheliste senine juhtkond sõna otseses mõttes põlgas ajakirjandust. Muidugi ei aidanud selline suhtumine sõnumi edastamisele kaasa. Eks nüüd tule siingi midagi ümber mõelda.
Ah jaa - ei saa jätta ütlemata kui tore üldkogul oli. Sõbralikke vestlusi sai oi kui palju peetud. Traditsiooniliselt viibis kohal kusagil metsatalus elav proua Elma. Elevust ja krapsakust täis nagu ikka. Ütles, et talle nii meeldib siin oma inimeste seltsis olla. Isegi pojale, kes külla tahtis tulla, olla öelnud, et vaat laupäeval ma kodus ei ole. Tule pühapäeval.
Indrek Tarand esines mõnusa positiivse sõnavõtuga. Jäi selge arusaam, et ta on meie esindaja seal europarlamendis. Ehkki erakonda ei kuulu. Loodetavasti saab temast väärt partner ka uuele juhatusele.
Koosoleku lõpuminutitel tundus isegi Marek korraks teistsugune. Võttis fotoka, läks ja tegi saalist pilti. Morniilmeline poliitik näitas hetkeks end uuest küljest.
Kui saame nüüd vastuoludest üle, võime päästa nii erakonna kui rohelise poliitika siin Eestis. Kui ei saa, oli see võib-olla viimane üldkogu. Aga meelde jääb laupäev mõlemal juhul.