Hajameelset lugedes tuli meelde, et olen ju vana bibliograaf. Seda raamatukoguasja tudeerinud ning rahvusraamatukogus omal ajal töötanud. Ning silme ette kerkis äkki TA raamatukogu vägev koondkataloog, mis veel vähemalt aastal 1994 täitis terve suure toa. Kõik need kümned kapid sisaldasid andmeid tuhandete (enamasti) venekeelsete raamatute kohta, mis rääkisid metallurgiast ja lehmalüpsi tehnoloogiast ning sajast muust Eestis tänaseks unustatud asjast. Paar tädi seisid nende kappide juures ning tegid kaarte lapates päevast päeva oma lõputut tööd. Selles ruumis valitses alati vaikus.
1 kommentaar:
Olen seal vist isegi seisnud, kui me sama kataloogi silmas peame.
Postita kommentaar