Mina oma harjumusi ei muuda!

Presidendiproua arvamus transrasvadest ja kompvekkidest ei anna mu headele kolleegidele rahu. Üldine seisukoht on umbes selline, et kuidas ta küll võib midagi sellist öelda. Meie oma eestimaine tootja ja tegelikult on ju kommid nii maitsvad ja pole nad ebatervislikud midagi. Spetsialistid X ja Y on juba rutanud seda kinnitama.
Elavalt tuleb meelde samalaadne arutelu, mis kerkis üles hõõglampide keelustamise ümber. Kohe oli igaühel kamaluga argumente säästulampide sobimatusest, hinnast. Oih, ma pean oma lambid kõik välja vahetama. Lõpuks läheb euroliidu kirumiseks nagu ikka. Nemad seal ei saa meist eestlastest ikka üldse aru.
Minul kipub olema kahtlus, et tegelik põhjus, miks kõik uus ja tundmatu otsekohe võimatuks ja halvaks tembeldatakse, on üpris lihtne. Inimene ei taha oma tavaharjumusi muuta. Mis iganes ettekääne on ok.
Nagu ses samas säästupirnide demoniseerimise küsimuses tänases Postimehes keegi füüsikaprofessor. Hõõglambid kütavad maja ja tänu nendele on küttearved väiksemad. Ja nõnda me ka saastame keskkonda vähem! Järelikult on säästupirn täiesti out.
Aga on's see füüsikaprofessor hetkekski mõelnud, kuidas toasooja vähem energiamahukaks ja saastvamaks muuta? Vaevalt küll. Selle asemel sõdib ta säästupirnidega, mille keskkonnahoidlikkus ometi teaduslikult põhjendatud.
Aga muidugi mitte meie jaoks siin Eestis. Meie siin oleme hõõglampidega harjunud, transrasvadega ka. Ja milleks mina ühissõidukit peaksin kasutama kui naabri maastur minu autost kolm korda enam keskkonda saastab! No way.
Muutus pole lihtne ega üheselt seletatav, aga algab väikestest asjadest.