Kunagi oli august. Ja meie kolmekesi võtsime ette pika kolmepäevase teekonna, mis läbis kolme tohutut riiki.
Täitsa nagu kümnekroonisel. 
Peetri jõe ürgoru liivakivipaljandid, aga olgem ausad - see trepp vajab uuendamist!
Paljand ise pisike aga tore!
Teekond Eesti kõige lõunapoolsemasse tippu viib mööda Lätimaa äärt - ega sellest piirist kuigi palju aimu saa. Mõned sellised sildid olid. Enamasti on kõrval lihtsalt jõgi - Peetri jõgi.
Aga sellel teel oli rohkelt kukeseeni. Niipalju koguni, et pihku enam ei mahtunud. Ühel meist tuli seente transportimiseks pool oma püksisäärt ohverdada.
Lõunatipus ootas meid selline muhe matkamaja koos lõkkepaikade ning puuvaruga. Sinna peaks tagasi minema. Ööbimisega.
Läti piiri ääres on mõnus rallitee, eriti märjal ajal.
Apes armastatakse jänkusid.
Tigudest rääkimata.
Küla ise on pisike, kuid rulatajate võimalused suured!
Õhtu eel maabusime Võrumaal Kirikumäe järve matkamajja.
Tegime lõkke üles ja hakkasime söögipoolist küpsetama.
Üsna huvitav oli varda abil üritada lõkke kohal teha pitsapõhjataignast kaneeli-suhkruvaabaga küpsiseid. Aga maitsvad olid nad ikka, st see osa mis ära ei kõrbenud või lõkkesse ei kukkunud. Targad Soome mehed metsast pobisesid küll omaette, et me teeme seda valesti ja et peaks panni tooma... õnneks nad tegudeni ei jõudnud. Meil oli lõbus!
Vana-Vastseliina linnuse varemed. Lummav paik hommikupäikeses.
Üles ronides sai august välja vaadata.
Küll seda linnust on ikka eri sorti kividest tehtud.
Sookurgi ei häirinud, et me Meremäe vaatetorni juures hommikust sõime.
2/3 meist käis tornis vaadet nautimas.
Saatse nina läbides tundus Venemaa üldiselt Eestimaast eristamatu. Ehk mõned piiripostid olid sutsu häirivad.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar