Eile võtsin kätte ja vedasin oma tonnid Kumu auditooriumi. Pole sinna nüüd viimastel kuudel sattunud, aga paistab, et rahvas on paiga lõplikult avastanud. Saal oli puupüsti täis. Palju noori neide disainersoengute, kaelarättide ja moodsa hooletu välimusega. Minusuguseid ätte mõni üksik.
Film oli iseenesest haridusliku iseloomuga kahe fotograafi tutvustus: Eugene Atget pildistas 20. sajandi alguse Pariisi ja Berenice Abbott 1930. aastate New Yorki. Fotograafiahuvilistele see film vaevalt suuremat pakkus, aga minusugusele võhikule küll. Valguse ja varju tantsud ammu kadunud suurlinnade mustvalgetel fotodel. Kunst ja ajalugu üheskoos.
Filmi tutvustanud daam eksis veidi väitega, et Berenice Abbott on ikka veel elavate seas. Tegelikult oli teda ilmselgelt kusagil kaheksakümnendatel intervjueeritud ja nüüd on ta ammu lahkunud. Aga pildid on alles ning koos nendega veidi kadunud ajastu hõngu.
Postitused
Päris hea vist
-
Huvitav, kas nüüd on jälle see olukord, kus on suht hea olla, elu tundub
vahetute hirmsate probleemideta, nii et julgen end natuke sirutada, õlgu
ragista...
1 päev tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar