Watsoni ja Holmesi omavaheline suhtlus oli ka täitsa hea nöökimine, nagu ta raamatuski võis olla. Millest aga puudu jäi, oli galantsus. Või mingi elegantsi kübegi. Tegemist oli ikkagi briti härrasmeestega. Tsipake formaalsem dialoog oleks võinud olla, et tunduda autentsem.
Samas keskkond oli väga usutav - tundus täitsa ajastutruu. Va ehk see koht, kus tegelased läksid parlamendihoone alustesse kanalisatsioonitorudesse, lasid paar korda liugu, jooksid natuke ja näe - Tower Bridge tellingud olidki siinsamas! Majad, tänavad, tehnika - see oli täitsa 19.saj minu asjatundmatule silmale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar