Pseudosportlik nädalavahetus

Põhimõtteliselt sai kaks pikka päeva kodus veedetud. Vedeletud pigem vist. Me mõlema kurgud paranevad visalt ja muidu ka pole keset ürgtalve tuju pikemaid sõite ette võtta.
Muidugi käivad koos vedelemisega vältimatult kaasas arvuti ja telekas ning lõputul hulgal igat sorti suusavõistlusi. Küll mäest üles ja mäest alla, kaugele kargamise ja püssilaskmisega lisaks. Tegelikult päris tore, aga kahjuks pole see veel see päris. Ei ole veel olümpia. Vaat siis saan ma rahuneda ja endale öelda, et see on nüüd piisavalt tähtis. Vaatad ja ei mõtle, et löön niisama aega surnuks.
Laupäeva õhtu sai siiski linnas veedetud ning otsapidi oli spordiga seotud seegi. Olen nimelt juba aastaid ühe jalkafoorumi liige ning eks sinna lehele ole aegade jooksul päris palju lugusid toksitud. Valusalt vaieldud, vihastatud, vahest rõõmugi tuntud. Oma lemmikklubist Liverpoolist ja Inglise koondisest ja teistest toredatest (ning mitte nii toredatest) asjadest.
Nüüd korraldati taas üks foorumlaste kokkusaamine ja esimest korda võtsin nii aja kui julguse kohale minna. Igati huvitav oli. Meestel juba naised-lapsed ammu olemas, aga jalgpall on ikka veel äärmiselt oluline. No lausa elu küsimus võiks öelda. Õllejoomise pealt samuti kokku ei hoita.
Põnevaid isiksusi paistis igatahes palju. Kuna ma nõnda harva kusagil seltskonnas viibin, läksid tunnid justkui lennates. Peaaegu oleksin isegi purju jäämist kaalunud.
Seda aga tõesti, et aeg-ajalt peab end koduseinte vahelt välja nügima. Kasvõi vägisi.