Lõpetasin Justin Petrone "Minu Eesti", mis on igati ladusalt kirjutatud ajaviide. Usutav ja eluline ning eestlaste vastu sugugi mitte ülekohtune.
Mõtlema hakkasin seda võõraga üheks saamise maagiat jälgides hoopis sellele kui kahju mul ühest asjast on. Nimelt sellest, et esimesed aastad koos Jutikuga täiesti dokumenteerimata jäid. Raamatut kirjutada ei taha, aga oma tarvis oleksid need mälestused nüüd hästi armsad. Praegu on juba nõnda palju ununenud. Tunded mitte, aga igasugu väikesed sündmused ja mõtted ja jutud küll.
Koristamine kergemaks
-
...
Õeraas kinnitas, et me olevat mingi aeg tagasi uue sõna leiutanud. Kuna
sõna on päris kena kõlaga (aga ma tõesti seda ajahetke ei mäleta!), olen
nõ...
1 päev tagasi



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar