Eile, kui ma esimest korda üritasin rattaga tööle minna ja tulla, juhtus mul igasugu äpardusi. Hommikul sain õigeaegselt minema. Minu plaan mööda Nõmme kõrvaltänavaid tööle jõuda realiseerus poolikult. Kaks korda sunniti mind Sihi tänavalt lahkuma - teeremont!
Lifti astudes vajutasin harjumuspäraselt 3. korruse nuppu, kuigi rattahoidla on hoopis teisel. Ja siis veel kogemata nr 2 nupust mööda 4.-le. Seega käisin ma rattaga kõigepealt 3. ja siis 4. korrusel - siis alles õigel. Ratas ära pandud - ruttu dushi alla! Aga oh häda - meie akendeta pesemisruumis pole valgust, pirn läbi! Hea, et oli varuvariant mitte nii mõnusa pesuruumi näol 2. korrusel. Kõigepealt valisin ma muidugi katkise dushi ja siis korraliku. Napilt pääsesin pesemisvahendite mahaunustamisest.
Ma saan aru küll, et uus teekond ja seetõttu uued olukorrad - aga ikkagi! Palju asju, mis sundisid mu esialgset plaani muutma.
Tähendus?
Õnnetused äratavad mõtteid
-
Suvel ma ei andnud endale taastumiseks aega ja tulemus oli Viljandi.
Nüüd püüan anda. Olla enda sõber, kes ütleb, et ma ei pea. Taastun, ei ole
täisvormi...
2 tundi tagasi



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar