Eile, kui ma esimest korda üritasin rattaga tööle minna ja tulla, juhtus mul igasugu äpardusi. Hommikul sain õigeaegselt minema. Minu plaan mööda Nõmme kõrvaltänavaid tööle jõuda realiseerus poolikult. Kaks korda sunniti mind Sihi tänavalt lahkuma - teeremont!
Lifti astudes vajutasin harjumuspäraselt 3. korruse nuppu, kuigi rattahoidla on hoopis teisel. Ja siis veel kogemata nr 2 nupust mööda 4.-le. Seega käisin ma rattaga kõigepealt 3. ja siis 4. korrusel - siis alles õigel. Ratas ära pandud - ruttu dushi alla! Aga oh häda - meie akendeta pesemisruumis pole valgust, pirn läbi! Hea, et oli varuvariant mitte nii mõnusa pesuruumi näol 2. korrusel. Kõigepealt valisin ma muidugi katkise dushi ja siis korraliku. Napilt pääsesin pesemisvahendite mahaunustamisest.
Ma saan aru küll, et uus teekond ja seetõttu uued olukorrad - aga ikkagi! Palju asju, mis sundisid mu esialgset plaani muutma.
Tähendus?
Teooriad
-
Maisaagi kunagi terveks. Nii jääbki alatiseks.
(Tunne on siuke, onjo. Igavene praegu.)
Eile käisin ujumas. Sest peab ju proovima, kas jaksan, muidu ei tea...
1 päev tagasi



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar