Peaks vist heroilisest tööletulekust pajatama, aga seda teevad kõik niigi. Niipalju ütleks küll, et hommikul võis taas näha eestlaste tohutut kohusetundlikkust. Targem olnuks täna tõesti koju jääda, aga rahvas pressis end ikkagi läbi hangede bussidesse. Samal ajal kui tühjad maasturid mööda vurasid. Nagu see meil käib. Vastik on see, et meil ikka nii kaugele pole jõutud, et veidigi kõnniteid puhtana hoida. Umbes iga neljas majaomanik oli Taga-Pääskülas selle nimel midagi ette võtnud. Ja seda on veidi vähevõitu.
Aga eilset poeskäiku meenutan siiani hardumusega. Kui tuul oli tagant ja prillid polnud parajasti täis tuisanud, oli keset seda maru nii mõnus vaadata. Soojad riided seljas ja kott täis maitsvat toidukraami.
Õnnetused äratavad mõtteid
-
Suvel ma ei andnud endale taastumiseks aega ja tulemus oli Viljandi.
Nüüd püüan anda. Olla enda sõber, kes ütleb, et ma ei pea. Taastun, ei ole
täisvormi...
2 tundi tagasi



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar