Rõõm väsinud jalgadest

Eilsel hilisel tunnil esines Von Krahlis Nigeri nomaadide kollektiiv Etran Finatawa. Baar oli rahvast triiki täis, aga õnneks ei seganud see eriti kõrbebluusi nautimist. Selle omapärase muusika monotoonsus vajab omajagu harjumist, rütmist põhjustet transilaadne nauding ei saabu kohe esimeste lugudega. Aga kesköö lähenedes sain mina veidi hõredamaks jäänud Krahlis oma kaifi igatahes kätte. Etran Finatawa liikmed olid värvikalt riietunud, näomaalingute ja sulgedega ehitud. Mängisid igavesti vahvaid pille - üks löökriistadest paistis näiteks olema veeanumasse kastetud oranž poolkera.
Omapärane vaheldus pimedasse novembrimasendusse. Kuigi jalad lõid pärast kontserti tuld ja täna on ärkvel püsimisega suuri raskusi. Tore, et Talinna (nagu bänd seda linna maispeisis kutsub) ikka väärt musa mängima tullakse. Nomaadibluus on lahe.
Juutuubis on bänd enam-vähem samas riietuses ja samade pillide taga nagu eile õhtulgi.