Heategevus on põhimõtteline valik

Inglismaal on praegu hoogu kogumas üks meediaskandaal. BBC World Service väitis nimelt hiljaaegu, et Sir Bob Geldofi kaheksakümnendate aastate keskel algatatud ülemaailmne humanitaarabiprojekt Band Aid andis nukra tulemi. Suur osa maailmas kokku kogutud rahast olla läinud hoopis Tigray provintsi mässuliste relvaostudele. Meedia süüdistab abiorganisatsioone, Sir Bob vastu BBC-d valetamises.
Kumbki pool ei esita eriti veenvaid argumente üht- või teistpidi. Geldof ütleb, et Etioopia näljahädalised said süüa ja jäid ellu. BBC reporter intervjueerib tollast sõjapealikku, kes meenutab, millised toredad uued püssid saime.
Kes seda punadiktaator Mengistu aegses Etioopias toimunut ikka enam eriti dokumentaalselt tõestada oskab. Tõenäoliselt osteti nii toitu kui relvi. Oluline vast polegi, mis nendest aastakümnetetagustest dollarivirnadest sai. Tähtsam on see, millist mõju avaldavad säärased uudislood heategevusele täna. Paljud ju juba niikuinii põhimõtteliselt ei anneta. Need neetud vaesed ja väetid raiskavad mu kalli raha ära. Hoian parem endale ja ostan mersu. Saab vähemalt üks inimene õnnelikuks.
Mina olen alati teistmoodi mõelnud. Kui ma oma napist palgast veidi annetan, siis väga ei huvitagi, mis sellest paarisajast kroonist saab. Tähtsam on üleüldisest solidaarsuse põhimõttest kinni pidada. Tehes kasvõi teoreetiliselt head kellelegi teisele, teed head ka endale.