Eile õhtul panin olümpja lõputseremoonia DVD-mängijast käima, aga jäin õige pea kassi kõrval diivanil ka ise tukkuma. Umbes seal Vene hümni kandis või natuke hiljem. Virgusin selle peale, et keegi nägus daam laulab tohutult ilusat laulu. Teada saanud, et tegemist on (minu jaoks vähemalt) ammu unustatud üheksakümnendate tähekese Alanis Morissette'iga, tõttasin kohe lugu arvutist otsima. Ja siin ta siis on, tõsi paraku märksa vähem elegantses esituses. Narnia filmi, kust ta pärit, vist kunagi isegi vaatasin. Aga laulu ei mäleta sealt sugugi.
Õnnetused äratavad mõtteid
-
Suvel ma ei andnud endale taastumiseks aega ja tulemus oli Viljandi.
Nüüd püüan anda. Olla enda sõber, kes ütleb, et ma ei pea. Taastun, ei ole
täisvormi...
2 tundi tagasi



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar