Ma olen kapivesternifänn. Lapsepõlves nautisin läänepilte tõsiselt, täna satub harva mõni ette. Üks õige poosetamata vestern on igast popist põnevusmärulist etem. Seal on reeglid, mis peavad.
Näiteks telegrafist ja ajalehetoimetaja olid koos surnumatjaga alati need, kes kuulide ette ei jäänud. Neid linnale nõnda vajalikke mehi olnuks hullemalgi püstolikangelasel häbi tappa. Kusagilt jookseb ometi piir.
Mõnikord juhtub, et laul on täiuslik. Kommentaare ei vaja. Dave Rawlings koos Gillian Welchi ning sõpradega viivad mind mõtetes mu lemmikvesternite manu.
Postitused
Päris hea vist
-
Huvitav, kas nüüd on jälle see olukord, kus on suht hea olla, elu tundub
vahetute hirmsate probleemideta, nii et julgen end natuke sirutada, õlgu
ragista...
2 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar